Timoteuse Roi

Ta sündis 18. Märtsil 1883.a. Muhumaal, Hellamaa vallas, Hellamaa põllal (`külas`), Saadu talus. Isa, Jaan Mihkli p. Roi pidas vabadikukohta. Ema oli Ingel Jüri t. Üllissaar.

Isa teenis talvel lisa kangasugade valmistamisega. Ta õpetas poja peamiselt lauluraamatu abil juba 4-st eluaastast lugema ja see edenes nii jõudsasti, et poiss pärast vastavat katset juba kuue ja poole aasta vanuselt Hellamaa kooli võeti koos temast vanema õega. Koolis edenes õppetöö sedavõrd hästi, et ta juba 10 aastasena selle eksamiga lõpetas ja sai juba ette soodustuse sqjaväeteenistusse minekuks, nagu sellel ajal kombeks oli. Vanemate kehvuse tõttu ei olnud õpihimulisel poisil võimalik haridust jätkata kuna kõrgemad õppeasutused liiga kaugel asusid. Siiski, 12 aastasena õnnestus tal heade inimeste abil astuda Kuressaare Kõrgemasse Kihelkonnakooli, kus sellel ajal ka vallakoolide õpetajaid ette valmistati.

Mais 1898.a. lõpetas T.Roi selle kooli, kuid 15-aastasena oli varavõitu koolmeistriks hakata. Et mitte vanematele koormaks olla, tuli ajutine teenistus otsida. Peale korda läinud proovitööd sai ta vallakirjutaja abiks. Terve aasta kantseleitöö kogemust kulus ära edaspidises elus.

29. oktoobril 1899.a. määratakse vastvalitud koolmeister koduvalla, Lõõtsa kooli õpetajaks. Ta jõudis siin töötada vaid 3 kuud. Et noorel, 16. aastasel koolmeistril lugemine ja laulmine "vesiselged" olid, määras Kirikuvalitsus ta 31. jaanuaril 1900 Saaremaa, Laimjala Ap. Õigeusu kiriku köstriks ning ühtlasi kihelkonnakooli õpetajaks. Siin juhatab ta kiriku laulukoori ja on vastavatud Laimjala Karskusseltsi kirjatoimetaja, osaleb näiteringis. Algab usin kaastöö ajalehtedele.

Et aineline olukord oli paranenud, võis T. Roi osaleda augustis 1905.a. Haapsalu Linnakooli juures alanud pedagoogilistel kursustel. Need said lõpetatud juunis 1906.a. ja andsid õiguse töötada ministeeriumikoolides.

Nüüd määratakse T. Roi köster-kooliõpetajaks Saaremaal, Reo kiriku juurde. Kool ise asus 15 versta eemal, Vana-Lõve mõisas. Taas teeb ta kaastööd ajalehtedele. Pikemaid kirjutisi avaldasid "Sakala" ja "Meie Kodumaa" varjunime Amicus-tir all.

1908.a. suvel tuleb ettepanek asuda Riiga ja nii saabki temast 30. oktoobril vastse Peeter-Pauli nimelise kooli õpetaja. Samal ajal kirjutab ta poliitilist ringvaadet vaimulikule ajakirjale "Usk ja Elu". 1912.a. oli hea võimalus õppida Kenini õhtuses keskkoolis.

Et teenistus kõikuv oli, palub ta end määrata Tallinnasse, kus 21. märtsil 1912.a. saab Issanda Muutmise Kirikusse köstriks ja kirikukooli juhatajaks. 1914.a. 21. jaanuaril abiellub ta Sofia Anton`i t. Palts`iga.

Vastava eksami sooritanud, pühitsetakse T. Roi 27. septembril 1915.a. sama kiriku diakoniks. Veel töötab ta usuõpetajana Tallinna linna algkoolides ning P.Leist`i ja J.Kirsipuu erakoolides.

17. detsembril 1916.a. pühitsetakse T.Roi Võnnu kiriku preestriks. Ühtlasi on ta sealse kihelkonnakooli juhataja.

Revolutsioon toob muudatusi preestrite seisusesse. 20. mail 1918.a. määratakse ta Petserimaale Kulje Kirikusse, mis on üks kaunemaid Petaerimaal.

Aga kõrval, Verskas asus segakogudusega Püha Jüri Kirik. Siin polnud juba 84 aastat, peale 23. aprillil 1835.a. surnud Jakob Verhoustinskit (Jakov Andrejev) eesti keelt valdavat preestrit olnud. See oli tegelikult Tsaarivalitsuse venestuspoliitikast tulenev ilmalike ja kiriklike võimude sõgedus. Eesti päritolu ja eesti keelt mõistvaid preestreid oli, kuid neid tarvitati eeskätt Eestimaa ja Liivimaa Ap. Õ. Kirikute juures.

"Rahvas aga mäletas ning nõudis taas ja taas "maavärki" kirikusse ja kooli". (K.Ustav) Rahva nõudel saabki T. Roi 3. juulil 1919.a. Verska koguduse preestriks. Koolis tuli anda usuõpetust. Siinse arvuka koguduse tõttu jäi siin aega napiks kõrvaliseks sh.

seltskondlikuks tegevuseks.

T. Roi eestvõttel taastatakse Verskaga telefoniside ja tehakse korda sidejaoskond, mille juhatajaks ta on aastani 1923.

17. septembril 1922.a. määratakse ta (S)Lobodka Valla Perkonnanimede Panemise Komisjoni esimeheks. Sellel ja järgneval aastal, olles karskusinstruktor, peab ta kõnesid Petserimaa Eesti koolides. Jällegi lähevad kaastööd ajalehtedele "Postimees", "Vaba Maa" ja "Päevaleht".

1923.a kurdab T.Roi oma kirjas Samuel Sommer`ile: "(S)Lobodka (valla) asjad ei ole nii joones kui mujal, et takistamata võib töötada, aga jõupingutustega loodame teistele järgi jõuda."

Säilinud kirjad Tartus, KKM´is näitavad, et T. Roi oli esperantist. Karl Ustav`iga pidas ta kirjavahetust koguni prantsuse keeles...(Kuigi, Verska kirikuraamatuid on ta täitnud vene keeles...) Samas on säilinud nelja komponeeritud mitmehäälse laulu noodid. Sh. "Vaenelaps" ja "Kloostris".

Arvatavasti T. Roi innustusel ja kaasabil asutab 1922.a. Rahvahariduse Seltsid Saatserinnas ja Verskas kohalik kordnik Richard Sibbul, kes omas kogemusi juba Tsaariajast, mil ta oli Arhangelski eestlaste seltsielu hingeks. Sealjuures - ta polnud päevagi koolis käinud! Kordnikuks sai ta peale vastavate kursuste lõpetamist. Mõlemal seltsil olid muusikariistad. Saatserinnas asutati laulukoor, Verskas aga näitering. Maarahva osavõtt oli loid. Kaasa lõid eeskätt kooliõpetajad ja muu teisalt päri rahvas. Seltsidel olid lipud ja mõningane inventar. Kus need olla võiksid kui need üldse alles veel on?

Peres kasvasid lapsed. Kuivõrd teenistus oli enam juhuslikku laadi tuli mõelda kindlama sissetuleku peale. 18. septembril 1923 valitakse T Roi Laanemetsa valla algkooli juhatajaks Valgamaal. Siingi seisis ees suur töö sööti jäänud seltskondlikul tegevuspõllul. Kohe algul asutab ta siin laulukoori ja näiteringi, mis esinevad korduvalt ja edukalt ka väljaspool. Kooli juures korraldatakse mitmesuguseid sh. põllumajanduslikke kursusi. Laanemetsa ostetakse 32.000 Mk. maksev harmoonium ja 25.000 margane kinoaparaat koos generaatoriga, et korraldada kinoõhtuid. Rahva soovil tuleb T.Roi`l 15. juulist asuda tööle ka Tõrva Kirikusse.

Laanemetsas käivad teda külastamas mitmed "Verska mehed". Anne Vabarna on tunnustuseks temale laulnud ühe leelo.

Juba pensionil olev T. Roi teenis ajutiselt, vahetult enne surma 1933.a. Laanemetsa Kirikus.

Veel 1999.a. mäletasid vanemad Verska piirkonna elanikud kunagist Roi-pappi hea sõnaga. Millegist jäi toonane Järvesuu vald tema näol ilma...

Aastal 1910 paneb A.Grenzstein kirja järgmised read:

Eesti, kuni tuimalt tukkud,

Alatasa alla kukkud.

Waomine ise sõuab,

Tõusemine tõstmist nõuab!

Kui praegu, pea 100 aastat hiljem asendaks siin Eesti Seto-ga?

Tartto liinan 21.I 2003.a. Koostas ja trükkis sisse Ali Kikkas