Ettekannõ Kaika Suvõülikoolih

R.Järvelilli ettekanõ Kaika suvõüliloolih Pikäkannuh 12.augustil 2001

Tere hummokust hää sõbraq!

Viil üts kümme aastat tagasi õs mõtõ ma ummi juuri pääle, õs mõtlõ kes ma olõ ja kes ma tahasi ollaq. Ma õs küsüq hinde käest mille piat koolih kõnõlõma eesti kiilt a kotoh seto kiilt. Tuu tundu nii loomulik õt kats kiilt om olõmah ja nuid mõlõmpit tulõ kasutaq õt arvsi eski vahepääl õt kõik eestläse tegevä nii: koolih üts kiil a kotoh tõõnõ kiil.

Koolih sai opitus Eesti ajaluku ja sai peetüs tuud umast ajaluust. Lehola Lembitut umast kangõlasõst ja vabadusvõitlõjast. A ku kaemi kõiki Eesti ajaluust kõnõlõvi raamatit, sis näemi, õt setomaa ühines eestimaaga allõs 1918.aastal. Määne oll inne tuud tuhat aastat setodõ ajalugu tuud koolih õs opadaq.

Ma õi tiiäq täpselt määne oll setodõ ajalugu, a kindlahe õs olõ Lembitu taolitsõ kuningaq 1000 aastat tagasi setodõ kangõlasõq õga setodõ vabadusvõitlõjaq. Naabritõ kuningaq olli nuu kes käveq setomaad rüüstämäh ja kedä seto käve rüüvmäh ja tapmah. Nii õt tuuaignõ heroiseeritu, meele koolih opatu ajalugu om mi tuuaigsõtõ vaenlastõ ajalugu. Ja õks jääs küsümüs: määne om setodõ ajalugu?

Eesti kagunulga, nii nigu ka muu eestimaa rahva kultuurilist edenemist ommaq erilisõlt mõutanu võõra võimu puult aetav poliitika ja sõakäügüq, Ku setoq jäiq hõimurahvist erälde, tõõsõ võimu alla, säülütetti ummõtõ uma kiil, kultuur a võeti umast ka õigõusk. Kõõ tuu peräst eläsegi siih Eestimaa kagunulgah seto. Nii tundas ka meid Eestimaal setodõna. Ku küsüt eestläse käest kes om seto ja koh om setomaa, sis või õga eestläne viil tämbä sullõ üteldä koh om setomaa ja tä või sullõ ette lukõq paar omadust mis iseloomustas setot.

 Ku eestläse elli viimätse aastatuhandõ rohkõp lääne tsivilisatsiooni mõo all, sis setoq elli ja idakerko mõo all ja tuu olõi müüdä lännü meist jälge jätmäldäq. Jumalalõ teno, õt vinne kiil om seto keelest siski ni pallo tõistmuudu, õt seto kiil õs vinnestü vinne võimu all arq. Ja setoq kõnõlõsõ tämbädse pääväni viil umma ürgset soomõ-ugri kiilt. A’ eesti kiräkeele kotsil üteldäs, õt tuu om läänemere-soomõ sugõmitõga saksa kiil. Võib-ollaq omm nii võib-ollaq ei olõ kaq, las keelemeheq vaidlõsõ tuu üle.

 Setodõ jaos ol 1920 aasta erilinõ. Tuulaiga tetti Petseri maakond või nigu tedä viil kutsti setomaa, mis liideti eestimaagaq Tarto rahulepingu peri. Setomaal läts pääle toda vallalõ kõva haridusõ ja kultuuri tüü. Muidogi piat ütlemä, õt pääle haridusõ andmisõ läts vallalõ ka mõtskitõ setodõ eestistämine. Siski elli setomaal põhilisõlt setoq ja seto naaksi ka aktiivsõlt umma asja ajama. Kutsti kokko edimätseq Seto Kongressiq, seto laulupeoq, moodustõtti eskiq Petserimaa Üliõpilastõ selts. Tuud kõik soodust tuu, õt setodõl oll uma maakond, umaq valla ja mitmõsugutsõ muu asutusõq.

Sis tul jalki vinne võim tagasi a sjookõrd pallo hullõmp. Lahuti ar terve setomaa, tömmati vahtsõ piiri ja asustõti rahvit ümbre. Seto kiil säeti setodõlõ häbendelemisõst ja koolih keeleti kõva kari hirmuh seto keele kõnõlõminõ. Üts vanõmp seto om meenutanu:/ Kui ma koolis käisin, oli meil rangelt keelatud rääkida seto keeles, tehti kirjakeele päevi ja anti preemiaid neile, kes kaebasid seto keeles rääkijate peale. Seto keelt taheti täielikult välja suretada ja meile tehti selgeks, et kui laps setu keelt räägib, siis ta ei oska kirjakeeles ja tekivad kõnehäired. See hoiak oli nii sisse süstitud, et meie-ealiste põlvkond ei saa enam ennast muuta/.

ENSV ala jäänüq setomaalõ ehitet  kolhoosi- ja sovhoosikeskustõhe suunati pallo eestläisi ja setosit suunati pääle kooli lõppu mujjalõ eestimaalõ. Vinne ala jäänüq setomaal sääti õgal puul edimätsest ja piaaigu ainukõsõst keelest vinne kiil.

 1997.aastal uuriti hoolõga setomaa rahvast Võro Instituudi puult. Uuringu peri või üteldä, õt setoq jääseq eesti kultuuri pääletugi peräst umal põlisalal vähembüiste.1997.aestagal pidi hinnäst Eesti Vabariigi halduse alustõh seto valduh setodõst (39%) või innemp setodõst (7%) kokku 46% inemitõst. 1922 aasta rahvaloenduse peri elli tuulsamal maal a hoopis 72% setosid. Sääne identiteedi tunnõtus tulõ vällä ka keele kasutusõst: õgapäävätselt kõnõlõs seto kiilt õnnõ vaivalt puul elänikõst. Kerkoh käü ja kombit täüt 55% setomaalaisist. Mis viil hulõmp, õnnõ viies osa 15-30 aastaisist kand tegelikult edesi seto kultuuri.

 Tämbä mi viil tiiäi kuis lät setomaal haldusterritoriaalnõ reform. Ku sääl arvõstatai setomaa terviklikkust sis om veiga suurõ küsimusmärgi all seto identiteedi säülütämine. Ku tämbä mi saa kokko lukõ  kolm puul seto valda, sis varsti, ku reform lät halvastõ saai mi üttegi tervet seto valda. Ku meremäe panda kokko vahtsõliinaga kas tä om sis seto vald? Ku Verskalõ liita Orava kas tuu om seto vald?

 Tämbä om setodõ korgõmbast võimuorganist Seto Kongress. Setodõ esinduskogo kokko kutsumise traditsioon taastati 1993.aastal, sis kutsti kokko III Seto Kongress. Tämbätsest om toimunuq viis Seto Kongressi. Seto Kongress on Setomaa ja seto rahva esinduskogu. Seto Kongress vali uma otsuste täüdeviimisõst ja tõõstõ Setomaa probleeme lahendamisõst 13 liikmõlitsõ Vanõmbitõ Kogo, mis tegutsõs kuni järgmitsõ kongressini.  Seto Kongress täüt tegelikult setodõ kultuuriumavaltsusõ ülesannõt. Tuujaost õt Eesti riigih pallo jõulisõmpalt tegutsõda, tulõsi vällä kuuluta Eesti riigi säädüste peri moodustõt setodõ kultuuriumavalitsus ja tuuga legalisiiri Seto Kongressi tegevus ja läbi tollõ saia Seto Kongress õigussubjektis. Tuul tiil omma mõnõ sammu ka joba astutu: Seto Kongressi Vanemate Kogu otsust timahava 18. veebruaril Meremäel kirotada kultuuriministrilõ taotlus seto rahvusnimekirja’ tegemisõst nii nigu om kiräh Vähemusrahvuisi kultuuriautonoomia säädüseh.

 Üts nurm om toda ilosamp midä rohkõmp om sääl erinevit lilli. Eestimaa om ka rikkamp ja ilosamp ku sääl eläseq eloh seto! Kõõ ohtlikumb om tuu, õt setoq ei ei taha inämp ollaq seto, tahtva saia kõik eestlästest. Nii võisi tegelikult küssü ka eestläste kotsil, õt lihtamb olõs kasvata latsist inglasõq! Tämbä om viil võimalik setodõl välti liivlastõ saatust mõnõst aost. Setodõlõ om tegelikult vähä õnnõ ütest pääväst seto kuningriigist aastah. Haldusterritoriaalsõ reformi järel piat säülümä vähemalt üts vald minka kotsil saa üteldä, õt tuu omgi setomaa, ilma imämaalda häös rahvas veiga ruttu! Ja niisama piat seto taotlõma hinde rahvast tunnistamist ja umma kultuuriumavaltsust, õt säilitäq umma kiilt ja umma kultuuri! Selle soovigi ma lõpõtusõst kõigilõ setodõlõ 365 päivä kuningriiki!

Tagasi Järvelilli Reinu mano