Ette kaemisõst

Setonius

Inemene om yks kygõ teedäq tahtnu, kui timäl elokynõ edespite minnäq või. Ku iih sais kosjulõ syit vai laadalõ minek vai myni muu asi, yx taheti teedäq, kui lätt.

Hüä käega üle kur`ä ola lamba seereluu heit`mine oll ütc viis. Kui tu luu maahha jäie, sys tuu perrä proomiti üteldä ette kui lätt. Kuigi käve viil lukastõga (ka vast jälq luiega) ette kaemine.

Kostka pandmisest vai kostka heit`misest vyidsõva ollaq uaq, liiva kiviq (ploomikivid) vai väikukysõq värmilitseq peris kivikeseq. Nuuq panti topsigu sisse, raptydi segi ni heideti lavva pääle. Kui kivikeseq lavva pääle jäieväq, tuu perrä sys kaetigi ette. Tuud vyidsõ joq egäüc esiq tetäq, aq vyidsõt minnäq kostkapandja mano, kiä sys raha vai määntsesegi meelehää iist sys heit` ni sobisi. Myni vyidsõ peris pikält porkatada. Yx: „Niimuudu, ni naamuudu....ni edese...“

Üc "kostka pandmise" viis oll sääntene:

Esiq pidit "kostka pandmise" aigu mytlõma tuu pääle, määntene käük` iih sais.

Tull vytta viis tükkü vähembält vassa pikkuist langa vai nööräjupikõist. Säeti nimäq kõrvu ni heideti üte vooriga kyigilõ sõlm pääle. Sys sõlmiti otsakõsõq mylõmbalt puult paari kaupa kokko. Kummagest ocast jäie ütc haro liisnast. Sys vydõti edimäne sylm vallalõ ni kaeti, kui nuuq langaq noq jäiväq. Vyidsõ ollaq neljä muudu, ni sedäviisi sys seletedi:

Ku nimäq olliva neläst jupist cyyrigult kuuh (kammits) ni üc langakynõ jäie üle - üc suur mutting ("kammits" ) om tii pääl iih.

Ku oll kac katõst langast tsyyrikõist (kammitsat) ni üc lang jäie üle - kats vähämbät hätä om tii päl iih.

Ku kac cyyrikõist olliva üctyysõst läbi ni üc jupikynõ olle üle - iih om üc väegä segäne asi.

Ku kyik langaq olliva üteh jutih - sys pidi kyik höste minemä.

Noid asjuo vyidsõ jo egäüc ummamuudu seletädä, kui timä ynnõ noist Ilma värgest arvu saie. Kostka pandmine oll nigu ao viitmise viis ku midä tetäq olys.

Kynõl: Vargla Aleksandra (Al`la) Saatserinnah, s.1935.a. peri Vedernikast.

16. põimukuu pääväl, 2000.a.  

Tagasi Setoniusõ mano