Idee ja teostus

Setonius

Hiljavõitu küll, aga lõpuks on setod arvanud heaks  endid eraldi rahvaks kuulutada. Märksa mõjusam oleks olnud sellega välja tulla juba Seto IV või V Kongressi ajal. Ajal, mil meil oli rahvaloendus ning Eesti Vabariigi ametnikud „leidsid“, et setod on etniline rühm, mitte aga rahvus ja nendele ei tohi lubada end eraldi kirja panna. Venemaa on oma käiva rahvaloenduse käigus seda lubanud. Setodel ei maksaks sellest suuremat loota. See on hoopis Eesti – Vene suhete küsimus. Oma koha siin maailmas määrab ikka iga rahvas ise ja suvaliste ametnike arvamus on õigustühine. Käest lastud aja tõttu on soov ennast teostada praegu palju raskem kui aastaid tagasi. Nüüd tuleb oma eesmärkide saavutamiseksmaksta märksa enam!

Vaadakem kas või kuidas on Eesti ajakirjanduse veergudel kajastatud suvist Seto Kuningriiki ja hiljutist Seto VI Kongressi. Seto temaatika ei näi juba ammu olevat kirjutamise ega avaldamisväärne.

Esialgu on see omaette olemine vaid tühipaljas deklaratsioon. Märksa olulisem on, kas ja kuidas see ellu viiakse. Kuidas leitakse vahendid selle teostamiseks ja kui palju selleks aega kulub.

Ei maksa loota, justkui laheneks hulk Setomaa ees seisvaid probleeme EL tingimustes. Ei ole see Euroopa oma vähemustesse kuigi soodsalt suhtunud. Isegi miljonitesse ulatuva arvuga baskid, uelslased, bretoonid, shotlased on oma praeguse taseme (hästi – halvasti) saavutanud või säilitanud sajandeid kestnud võitlusega. Mainitutest kõige halvemini on läinud keldikeelsetel bretoonidel. Kuni 1974 aastani kehtis seadus ihunuhtluse kohta bretooni keele rääkimise eest koolis. Nii ei olegi enamus nooremast põlvkonnast enam bretoonid, samuti mitte veel prantslased valmis.

Minule teada olevatel andmetel on mõnigi seto poiss saanud nõukogude ajal nurgas seista uma keele kõnelemise eest koolis. Niiviisi püüdsid nõukoguliku ettevalmistusega mujalt eestist pärit pedagoogid setodest eestlasi teha. Enamus seto päritolu õpetajaid ja teisi haritud seto noori püüdsid aga leida omale rakendust mujal eestis. Näide: ühes setomaa koolis on 12-st õpetajast vaid kolm õigeusklikud...Kas sellest midagi ei järeldugi?

Kes oleksid sobilikud õpetamaks koolis Seto Kongressidel deklareeritud umakultuuri?

                Saamide või innuitide saavutused tänaseks on suuresti tingitud karmidest looduslikest tingimustest. Skandinaaviamaad ja Kanada on huvitatud oma põhjaalade koloniseerimisest. Paraku ei pea märksa pehmema kliimaga piirkondadest pärit inimesed seal kuigi hästi ega kuigi kaua vastu, makstagu neile selle eest või peale. Küll aga pole sellega probleeme kohalikel põliselanikel oma Kodumaal. (Vt. ka: Akadeemia, nr.8 / 1997, lk.1722 – 1752. Kaido Kama, Kanada põlisrahvaste õiguslikust olukorrast.)Võib ütelda, et NSVL Siberi koloniseerimine selleks vähe sobiliku rahvastikuga on samuti suures osas äpardunud, nagu ka üllana tunduv katse sepistada valmis nõukogude rahvas. Selle tagajärjel on üks suur territoorium, sealhulgas ka meie kimpus nähtusega, mida nimetatakse russkojazhõtshnoje naselenie. Tõe huvides, kaugeltki mitte kõik asjaosalised pole sellisest, nende pihta käivast määratlusest sugugi vaimustatud.

                Saamidel on igas kolmes Skandinaaviamaas oma parlament. Seto Kongressi VK-l näib olevat sinnamaani veel väga pikk tee. Jah, vastavad vahendid Eestis ei ole nende omadega võrreldavad. Seda enam tuleb neid, olemas olevaid optimaalselt kasutada. Hulga vajaliku seto kirjanduse asemel on välja lastud rida pildiraamatuid, mis on üpris kallid „suveniirid“. Märksa kasulikumalt saaks realiseerida paarkümmend ilusat postkaarti ühtekokku u. miljonis eksemplaris. Seto Talumuuseumil võiks juba ammu olla oma postkaart, ümbrik, mark ja eritempel! Filatelistid nimetavad seda: tervikasi.

                Lõpuks poleks paha selgusele jõuda, milline on seni ilmunud seto kirjanduse loetavus, tema kasutegur? Kena, kui selle üle rõõmustada võib! Kuidas on seto memmed oma lapsi ja lapselapsi „oma keelt“ õigesti rääkima õpetanud? Loodetavasti on Seto Ema sellele nüüd hüva aluse loonud. Ilma selleta pole setode enesemääratlemisel omaette rahvana sügavamat mõtet, sest üks oluline aspekt kipub väga puudulikuks jääma.

                Praegu on aga isegi ühe olulisema väljaande, lehe „Setomaa“ ilmumine ja levik kõvasti häiritud.

                Tartto liinah 12.X 2002.a.  

 Lisaks:

                Arengud tänapäevases Maailmas on kahepalgelised. Kord räägitakse aiast, kord aiaaugust. Samas on mõlemad täiesti olemas: nii aed ise kui ka auk selles.

                Ökoloogia ja looduskaitse löövad häirekella, kui on ohus järjekordne kooslus, üksikliik või mõni eripärane loodusobjekt. Samas ei lähe peale eriala asjatundjate kuigi palju korda, kui Maailmast kaob järjekordne keel koos seda kandva rahvakillukese ja oma eripärase kultuuriga. See, mida tahetakse nimetada vist internatsionaliseerumiseks kuulutatakse suureks õnnistuseks ja kõike lubavaks protsessiks/progressiks kogu inimkonnale. Kas Maailm ei muutu sedasi iga korraga vaesemaks? Arvatavasti kaoks niiviisi vajadus paljude eluvaldkondade ja ametite järele.

                Õnnetuseks lasevad üksikud rahvagrupid ja inimkond tervikuna sooritada enesega igasuguseid eksperimente. Loodus on õnneks märksa tõrksam ning eksperimentaatorite äpardused tulevad kiiremini ja selgemini esile. Lubatud õnnistus kogu inimkonnale ei taha, ega taha hästi saabuda. Hoopis vastupidi: kuhjub uusi probleeme. Kas keegi julgeb näiteks väita, et internetistumine on vaid igati edumeelne nähe?

                Ei tohiks olla kahtlusi selles, et iga rahvast ja etnilist üksust on suuresti kujundanud elukeskkond. Oma loomulikust elukeskkonnast (looduslike tingimuste muutustest tingitult) teisale pilluratud inimrühmast võib ajapikku kujuneda hoopis teine rahvas isegi kui tahtlikud ümberasustamised kõrvale jätta.

                Lõpuks: Inimkonda kipuvad alalõpmata juhtima poliitikud, kelle ettevõtmised ikka ja jälle äparduvad või annavad soovitust hoopis nigelama tulemuse. Suurem hulk rahvast järgneb juhtoinastele lambakarja kombel. Suure tõenäosusega läheb seda teed ka Euroliit. Asjatundjate arvamust paremal juhul vaid talutakse. Sellistel poliitikutel on niivõrd paks nahk, et nad püsivad püsti isegi ilma selgroo abita...

Tagasi Setoniusõ mano