IX kaehtus kos Setosid naatas eestläisis oppama. Taarka saa nime, I seto kongress peetäs üten banketiga 9-10 oktoobri 1921 Petserin

(Kohvigulauan istusõq Ernits, Voolainõ, Sommer)

ERNITS: Kiä veidükenegi Setomaad tund, tuu tiid, õt sääl Seto perisrahvas tüküs hinnäst vindläisis tegemä (vinnestümä). Seto rahva väikene osakõnõ mõist pall´o vinne hulga kiilt, a vindläseq mõistvaq väega veidü seto kiilt. Vinne kiil om seenimaani kõiki läbikäümise keeles Seto rahva ja vindläisi vaihhõl. Õt seo kokkoput’minõ õigõ sakõ om, sys vinnestüseq setokõsõq noqki viil. Sedä võisiq takistaq õnnõ tukõv valomo, tuu tähendäs kultuura, haridusõ mõjo Eesti puult ja Seto rahva ja vindläste valitsuslik ja keriklik eräldämine.

SOMMER: maaküsümüs tulõ ärq lahendaq. Hää küll, lõpõtaq tulõ nimede pandmine, katõ kuuga tulõ nimeq ärq pandaq. Setoq ei mõistaq lukõq. Egas midägi, pühäpääväkooliq tulõ asutaq.

ERNITS: Setoq piät saama kõik umakiilseq nimeq, nuuq piät ilostõ kõlama, seto nimme piät uhkõ olõma kandaq

VOOLAINE: lugõmisõs piät raamadu tegemä, lugõmikukõsõ, tõlkma Koidulat seto kiilde, kui vajja, esiq mano luulõtama

SOMMER: Ei mi, kolm tarka hummugamaalt, jovvaq siih ütsindä vällä märkiq seto tulõvikku. Kutsumi kongressi kokko, arotami! Kutsumi saadigoq seto külist, vallavanõmbaq, vallasekretääriq, koolioppajaq, nimepandmise kommisjonide esimeheq.

Teemi ärq!

(9. oktoobri Petserin) Rahvas nakkas kogonõma ni kogonõma, nii Petseri maakonna eestläisi kui seto saadikid. Joostas edesitagasi. Ehitäs saali kuusõossõ, pärgi ni lippõgaq, nii et omandas piduligu laadi, a jääss kodutsõs)

I KÜLÄLINE: Kell 10 pidi jo algama

SETO MIISS: Piät sys kõik kellä päält käümä? Päävä perrä iks käü elo, vai kui?

EESTI KÜLÄLINE: Mis taast uuta oll´gi: olõ-i kemmergit tarri man, tunda-i kellä, ei mõistõtaq lukõq

I KÜLÄLINE: Näet, nakas pääle, Usai joba läts kõnõtuuli.

II KÜLÄLINE: Tassa, ma ei kuulõq

(Kõnõsid peetäs  koskil lava tagumisen veeren, nii et kõnõpidäjide ja kaejide vahelõ jääseq kongressi küläliseq, kiäq, umavahel tsoskatasõq, kokko saavaq, ummi asju ajavaq jne. Vahel um kõnõt kuuldaq, vahel, midä rahva siän kynõldas)

USAI: Loodame esimest seto kongressi saavat setude rahvusliku arvamise tõuke momendiks. Oma osa rahvuslikku iseteadvust ja eestimeelsust on setudel praegugi, kuid see ei ole veel suutnud üldiselt avalduda ega ühiskondlikuks kogujõuks tõusta. Eelolev kongress peab seda esimest korda võimaldama, kuna selleks praegu kõik eeldused olemas on: teatud valmisolek setu rahva poolt, vabadus võõra surve alt (peale vene enamuse surve omavalitsusasutustes), heatahtlik toetus Eesti valitsuse ja seltskonna poolt. Kuulutan seto esimese kongressi avatuks.

Gümnaasiumi puhkpillide koor mäng´ "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm"

(seto külaliseq laulva killõ ja torrõ laululõ manoq)

SOMMER: Avvustõt seto rahvas, avvustõt eesti küläliseq, ministreq ja vallavanõmbaq, daamiq ja herräq.

Parhillanõ seto saisukõrd ei olõq kittä, ta om rassõ: haridusline tasapind om innidse võõrkiilse kooli peräst ütlemädäq matal´, seldsiellu samahäste kui hoobis ei olõqki, hingemaie sistem and perämädse rängä hoobi kultuur-majanduslidsele elolõ. Aga kõgõ alatumbaq ummaq rahvusõsalgajaq, kinkalõ midägi ei olõq pühä.

No, kos Setomaal om alanu vastnõ aojärk, peat taast kõgõst üle saama. Edimädseh järjekõrrah tulõ kõrraldaq maa-asi, timäst järgmine tähtsüse poolõst - haridusküsimus, vajja õhtukuulõ asutaq. Raamat piät rahva sisse tii löüdmä, tulõ tetäq seltse, kõrraldaq laulupidusid, asutaq muuseumõ. A riigivalitsus ütsindä om jõvvõdu kõikõ teostama, vajja om, et rahvas esiq tüühhü nakasiq. Oppajaq, vallasekretääriq, harit inemiseq, löögeq üteh ütitseh asjah! Hääq vaimulikuq, kaegõ, et ka kõlbõline ni usuline kasvatus olõsiq imäkeeli, tekeq karskusõtüüd.

(Rahva siän kostus kajana sääntsid sõnnu niguq pühäpäväkooliq, rahvusõsalgajaq, karskus, laulupidoq jne Rahva sisse jalotas Taarka, timä kujo paistus silmä. Kiäki meestest and tälle pudelist rüübädä. )

VIGURINE SETO VANAMIISS: Tiiq Sommõrist ka laul

TAARKA: Tahat vai? Määne tuu Sommer om?

VIGURINE SETO VANAMIISS: Tuu, kiä kynõlõs

TAARKA: (küünütäs kaia) ahah

Sommõril ommaq suurõq türäq

ja paksuq munaq.

Paabaq kepiga keerädiq,

panniq takast paalkaga,

takah vitsaga virotiq.

Türäq nakseq pääle tükmä,

munaq pääle murdma.

Küsügu-i külmäl aol,

naaku-i talvõl tahtma!

Tulkõ_ks torrõq mi majja,

saaguq siiäq sajarahvas!

Tõi koinu ti kodo,

pista ti perrehe.

Munnõ naakõq ti mulku veerätämä,

türäq teil iks tekke tütteret,

munaq müt´ke möldrit!

 NOORÕMB SETO MIISS: Sommõr om iks mi miiss! Sa kullõq, miä nuuq tõõsõq kynõlõsõq, et setoq ei mõistaq koorih lauldaq, ei võtaq mõistligust pidost ossa, lubahhasõq ja ei tulõq!

VANÕMB SETO MIISS: Vahtsõnõ aja hukka, vai meile taad vajja om!

ERNITS: Pidägeq kallis ummikiilsit nimmi! Vägüsi om võõrakiilsit, esieränis eestläisile saksa ni setodõlõ vinne nimmi pant. Mi nimepandmise kommisjoniq ommaq andnuq seto nimmi Irboskah 215, Panikovitsah 240, Petseri vallah 300, Petseri liinah 20.

Kullõlgõq naid ilosit nimmi: Roosiorg, Roosimaa, Järvekülg, Järvelill, Kattai, Pettäi, Kulla, Huntorg, Huntsaar, Vanahunt, Nuurhunt.

Muidoki oll´ kommisjonil rutt takast ja sai sekkä eestikiilset, rahvusromantilist liig sagõhõhe, a iks om illos tüü tett.

Setolaadiliselt piämi nakkama kirotama ka iisnimmi!

USAI: kirjutage resolutsiooni

esiteks: Setu kongress tunnistab  tarvilikuks, et kõik setud ja Petserimaal viibivad sisemaa eestlased võtaksid enesele eesti- ehk setukeelsed väärnimed.

Teiseks: setu esimene kongress tunnistab tarvilikuks, et Setumaa rahvakeelsed isikunimed võetakse ametlikult tarvitusele seniste venekeelsete nimede asemel, ja et riigikogu sellekohase seaduse vastu võtaks.

Kolmandaks: Setu esimene kongress tunnistab tarvilikuks, et Setumaa kohanimed võetakse ametlikult tarvitusele eesti-setukeelses kujus seniste venekeeliste asemel.

VIGURINE VANA SETO MIISS: Sul, Taarka, om ka no vahtsõnõ nimi käeh vai?

TAARKA: Ma es lasõq pandaq

NOORÕMB MIISS: Nääq küsüseq no su laskmisõst. Mis nääq panniq?

TAARKA: Pisumaa vast  oll´.

ŃOORÕMB MIISS: Mille sääne nimi?

TAARKA: Velele panniq Vananurm. Mu käest küsseväq, et kas mul maad om. Ütli, et pisu iks om, sõs lubasiqki pandaq  Pisumaa. Ma es võtaq, ütli, et ei olõq mullõ naid nimmi vajja, kõik tiidväq Hilana Taarkat! Mis viil naid nimmi?

ERNITS: Petserimaal juudi 1920. aastal 7 665 940 (säitsme miljoni kuuõsaa kuvvõkümne viie tuhandõ ütsäsaa neläkümne) marga iist, 1921. a (tuhandõ ütsäsaa katõkümne edimädsel aastal) a joba 23 582 912 (katõkümne kolmõ miljoni viiesaa katsakümne katõ tuhandõ ütsäsaa katõtõistkümne )marga iist. Kõgõ viina kahi om tuuga jo viiekümne miljoni ümbre. Kolmkümend protsenti um kuritegevus nõsõnu, inne sõta jõi üle ilma hinnäst surnuss katssada viiskümmend tuhat inemist.

USAI: Kes on selle poolt et

esiteks, karskuse tööd edendada ja asutada karskusseltse,

teiseks, tarvis et vallad suluks oma joogikohad,

kolmandaks, et haridusseltsid ei peaks puhvetis viina,

neljandaks, viina müümine keelatagu täiesti,

viiendaks, ametnikud saadetagu Petserimaale karsked, kes võiks eeskujulikud olla?

Tõstke käed!

Jah, ühel häälel.

USAI: Laulami lõpõtusõs no  ütte vahtsõt ilosat seto laulu, mis õkva hümniski kõlbas]. Jagagõ sõnnu lakja ni saistakõq pistü!  N´ooq syna om Räpo Jaan, Kasaritsa miis kirotanuq. Olõmi mi jo siih niguq katõ ilma veere pääl, niguq värehtih, kos tuulõq meist üle kääväq.

Ütskõrd pereh lahutõdi,

ütskõrd hõimul panti piir -

suurõmb hulk sai Säksa or´as,

meist sai vilets Vinne viir.-

Seost saaniq sada hätä

umah kaalah kanni miq:

Surbiq meid iks Säksa rüütliq,

Vinne vürstiq vitsodiq.

Küll´ oll´ rassõ ello elläq

setol Pühä-Maarja maal.

Küll´ oll´ kipõ kota tetäq

katõ ilma veere pääl.

Siskiq esä-esä kumbõq

joudsõq hoitaq alalõ -

uma keele, valgõq rõivaq

Vana hüä süäme.

Kui mi Eestil küllä tulli

ummi vanno laulagaq,

ärq sis veli vele tundsõ,

sugu nakas´ selgümä.

Või-i uma võõras jäiäq,-

arm piät appi astuma,

vana kannu kattõ võssu

püüdmä kokko kasvataq.

Üteh meeleh, üteh mõttõh

tüüle tulõ nakadaq,

haridus mi tulõvikuh

ülembtsiht piät olõma.

Et mi latsõq sammo pitäq

jovvasiq iks tõistõgaq,

et saas valgõt päivä nätäq

tulõvikuh Setomaa

(Kongressi lõpun survatas setoq viirde kõrvalõ ja ette nihkusõq ülikondõgaq ammetniguq. Nööriga piiratas banketilaud, millest setoq jääseq välläpoolõq.

EESTI KOOLIOPPAJA: kõige selle tähelepanu objekt - seto ise- pidas ennast üleval auväärilise rahuga, ilma et oleks sattunud kas ägedasse vastasrinna meeleolusse, ehk lasknud ennast vallata mõningast vaimustusehoost. Ta kuulas ja kuulas kõige suurema jõupingutusega, istus kannatlikult tundide kaupa oma kohal ja tegi seda kuni kongressi lõpuni.

LIIVIK: Kahjuks patustasid setude vastu mitmed kõnelejad. Kus oleks tarvis olnud kõnelda lühidalt ja kõige lihtsamate sõnadega, avasid mõned mehed oma kõneväravad tunnipikkusteks jutlustamisteks, mis aina kubisesid modernimatest ja võõrakeelistest sõnadest.

II EESTI KOOLIOPPAJA: Arvatakse, nagu oleks õpetajad, kes Sise-Eestist, setode petjad ja vaenlased. See paralüseerib töö.

KOOLIOPETAJA RÄSSA: Laul on tähtis mõtete ja tunnete edasiarendamise abinõu. Ajaviide olgu mõistlik, siin aitab laul. Tarvis korraldada setu laulupidu

SIIMASKI SEEN´KA: Joba 1911 aasta käveq setoq Tartuh laulmah. Timahhava Talinah, Tartuh, ja Taarka kuur käve Helsingih. Vaja ütte lüvväq Eesti Laulukoorõ ühendet liiduga, tuu võimaldas üle-Eestilidse tüükava.Vaja murõhtaq kunstiliselt ümbretett seto viise. Setoq esiq nõudvaq vaimulikkõ laula.

KUNSTNIK PROMET: Meil on oma ilu. Eestis on vana ilu kõrvale visatud, tehakse kõiges muule Euroopale järele. Setud on aga hoidnud oma vana ilo. Peame alles hoidma vana ilo ja koondame muuseumisse.

SIIMASKI SEEN´KA: Kongress läts häste iks, kos oll´ tervitüisi joro! Õnnõ vinne rahvusõ tervitüsi tuu-s kiäki. Egas taa kongress ummõtõ näide vasta olõ-s tsihit!

VOOLAINE: Mille setosid ei olõq pidosöögile kutsut? Nüüd või jäiäq näil tunnõq, et valitsas määnegi vahetegemine, et setu sinnäq ei võiq päsedä, kos suur herr lõbutsõs!

ERNITS: Läämi esiq setodõ mano

SIIMASKI SEEN´KA: Ma jää viil parhilla siiäq - vaja õks Eesti küläliisi iist huult kandaq

(Ernits Voolaisega lätväq nööri alt läbi ni kaosõq setodõ sekkä. Näid võetas vasta, saistas ümbre, pill nakkas mängmä, pilt kaoss)

Tagasi Taarka algustõ