Luulõtus
Vahtkui mullõ silmi iloh,
Är sa minno hellütä,
Kutskui huupi üü viloh
Kõomõtsa kõndima.
Kas sis au om, ku ärä petäb
Sino silm mu süäme,
Ja mo elohäälme võtab
Noorelt surmav sügise?
Vai om õnn, ku külätsuraq
Peetüs neios põlgava,
Ja ma jää jo noorõlt vanas
Egäüte tougada!
Tagasi Räpo Jaani mano
|