Laulud

Tekstid

Hurt, Jakob : Neli keelt "Vanast kandlest" / Ruth Mirov (koost / toim). Tallinn: Kunst, 1989. 112 lk, ill. [Zusammenfassung: Vier Saiten der Alten Harfe. Tiivistelmä: Neljä kieltä Vanhasta kanteleesta. Резюме: Четыре струны "Старого каннеля"].

Hurt, Jakob. - Inne piksevihma : Seto laul : [1886]. - Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 1995. aastaga pääle. - 6. ak. - Navi; Võro: Võrovaimu Selc, 1994. - Lk 22.

Hurt, Jakob. - Lätsi ma luuda mäele : Seto laul : [1877]. - Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 1996. aastaga pääle. - 7. ak. - [Võro]: Võro Instituut', 1995. - Lk 22-23 : ill.

Hurt, Jakob. - Setukeste laulud. Pihkva-eestlaste vanad rahvalaulud ühes Räpinä ja Vastseliina lauludega I. Helsingi: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura 1904.

Hurt, Jakob. - Setukeste laulud . Pihkva-eestlaste vanad rahvalaulud ühes Räpinä ja Vastseliina lauludega II. Helsingi: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura 1905. Internetis:http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/setu/laul/

Hurt, Jakob. - Setukeste laulud. Pihkva-eestlaste vanad rahvalaulud ühes Räpinä ja Vastseliina lauludega III. Helsingi: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura 1907. Internetis:http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/setu/laul/

Kasema, Maarja ; Sarv, Vaike. - Setu hällitused / Toim: Janika Oras ; Murde keele korrektuur: Paul Hagu ; Eesti Keele Instituut. - Tallinn, 1999. - 189 lk : ill ; kaart; noot; [l] lk : impressum. - (Ars Musicae Popularis ; 13). - ISBN 9985-601-00-9.-ISSN 1406-488X. [Summary: (Setu lullabies). - Lk 184-189]. / Retsensioon: * Oras, Janika. - Folklore. - 2000. - Vol 13. - Lk 144-148 : ill.

Ojansuu, Heikki. - Jeesusõ sõit : Seto legendilaul ; Ilma parandaminõ : Seto legendilaul ; Jeesusõ surm : Seto legendilaul ; Kerikohe minek : Seto legendilaul : [1910]. -Võro-Setotähtraamat vai kallendri 1994. aastaga pääle. - 5. ak. - Võro ; Tarto: Võrovaimu Selc, 1993. -Lk 31-37 : ill.

Ojansuu, Heikki. - Praasnigulaul : Seto laul : [1910]. - Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 1995. aastaga pääle. - 6. ak. - Navi ; Võro: Võrovaimu Selc, 1994. - Lk 30-31.

Pino, Veera; Sarv, Vaike : Setu surnuitkud 1:1; 1:2 / I. Rüütel (toim); Eesti NSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. - Ars Musicae Popularis [2]. Tallinn 1981. 48 lk, kaart, noot; 82 lk, noot. [Summary: Setu death dirges 1. Резюме: Сетуские похоронные причитания 1].

Pino, Veera; Sarv, Vaike : Setu surnuitkud 2 / I. Rüütel (toim); Eesti NSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. - Ars Musicae Popularis [3]. - Tallinn 1982. 142 lk, noot. [Summary: Setu death dirges 2. Резюме: Сетуские похоронные причитания 2].

Sarv, J[aan] : Üheksa setu rahvalaulu. - Soome-ugri rahvaste muusika-pärandist = Музыкальное наследие финно-угорских народов. - Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 68-103, ill,noot. [Zusammenfassung: Neun Volkslieder aus Setu. Резюме: Девять сетуских народных песен].

Sarv, Vaike : Seitse setu rahvalaulu. - Etnograafia. Meie Repertuaar 1988:3. Tallinn: Eesti Raamat, 1988, 33-65, ill, noot.

Sarv, Vaike. - Veera Pähnapuu : Setukeste rahvalaule = Setukaisten kansanlauluja = Setu Folk Songs = Сетуские народные песни / Koost: Vaike Sarv ; Toim: Antti K o i r a n e n ; Institute of the Estonian Language ; Tampere University, Unit for Cultu-ral Research in Virrat = Tampereen yliopisto, Virtain kulttuurintutkimusasema. - Tam pere, 1995. - XXIV ; 59 lk : ill ; noot. - (TUTKIVI : Tampereen yliopiston Virtain kulttuurintutkimusaseman raportteja ; 5). - ISBN 951-44-3744-6. - ISSN 1236-3383. -[Lisa : Helikasset Forte FA 0084].

Sarv, Õie. - Kae õks ma kae meelestäni... : ["Leelo toomine"]. - Setomaa. - Tallinn: Setomaa Valdade Liit, 1995. - Lk 81.

Sarv, Õie. - Külbi upa, heidi herneht... : ["Uba ja hernes"]. - Setomaa. -Tallinn: Seto maa Valdade Liit, 1995. - Lk 41.

Sarv, Õie. - Naka õks no näio minemähe... : ["Isakodust lahkumine"]. - Setomaa. - Tallinn: Setomaa Valdade Liit, 1995. - Lk 95.

Sarv, Õie. - Näie ma aida palavata... : ["Aida põlemine"]. - Setomaa. - Tallinn: Seto maa Valdade Liit, 1995. - Lk 11.

Tulõ poiss teid puttumallõ. Setu rahvalaul - Romaan 1923 nr. 8, lk. 252.

Vabarna, Anne : "Ale". Seto esimene värssromaan. [Toimetanud, redigeerinud ja kommenteerinud Paul Hagu] - http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/setu/anne/ale/

Vabarna, Anne : "Peko laul" II. [Toimetanud, redigeerinud ja kommenteerinud Paul Hagu] - http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/setu/anne/peko2/index.html

Vabarna, Anna : Tervütüse leelotus Jaan Tõnissoni 60. sünnüpääväst. /72 v. impr./ - Võru Teataja 22.XII 28, nr. 148, lk. 5, v. 1-3.

Vabarna, Anne : Võru vanapoisi surmalaul. Võru vanapoisi lepituslaul. Fotoga. [1. on “Vanapoisi ja -tüdruku matus”, 2. - improvisatsioon. 20. skp. “Kandles” esinenud]- Võru Teataja 22.III 35, nr. 34, lk. 2, v. 1-5.

Vissel, Anu : Eesti karjaselaulud 1. Setu karjaselaulud / I. Rüütel (toim); Eesti NSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut.- Ars Musicae Popularis [4]. Tallinn 1982. 110 lk, kaart, noot.[Summary: Estonian herding songs 1. The herding songs of Setu. Резюме: Эстонские пастушеские песни 1. Пастушеские песни Сету].

Väisänen, A[rmas] O[tto] : Heimokannel I. Viron kansan runoja. Valikoinut ja kääntänyt A.O.Väisänen. Kalevalaseuran julkaisuja 3. [?Helsinki], 1924

Uurimused ja ülevaated

Aan, Anneli : Alliteratsioonitüübid setu rahvalaulus. Tartu 1982. (Kursusetöö ST 568, käsikiri TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetoolis.)

Ariste, P[aul]. - Luigamaa der setukesischen Volkslieder. Baltistica 7.1971:2, 183-184.

Ariste, P[aul] "Vainu vettä vaeldama". - Keel ja Kirjandus 1966:1, 34-36.

Ariste, Paul. - Ühest vadja ja setu küsisõnast. Keel ja Kirjandus 1986:9, 553-555.

Arukask, Madis. - About epic stratum in Setu lyric-epic runo-song. - Rahvalaul ja muusika kui identiteedi kandja ja kultuurivahetuse objekt = Folk Song and Folk Music as the Carrier of Identity and the Object of Cultural Ex[c] hange : Abstracts = Народная песня и музыка как носитель идентитета и объект культурного обмена : Тезисыдокладов. - Tallinn, 1996. - Lk 19-21.

Arukask, Madis. - Allilma ja sõja poeetiline kaardistatus setu lüroeepikas. - Regilaulu keel ja poeetika : Konverents : 29.-30. novembril 2000 Eesti Kirjandusmuuseumis. - Tartu, 2000. - Lk 31.

Arukask Madis. - Allmaailma ja sõja poeetiline kaardistus setu lüroeepikas. – Regilaul – keel, muusika, poeetika. (Toim. Tiiu Jaago & Mari Sarv.) Tartu 2001, lk.95-115. [Summary: The Mapping of War and the Underworld in the Setu Lyric Epic. P. 385-386].

Arukask, Madis. - Müüdikatked regilaulus : Katse regilaulu süvastruktuuri avamiseks Vladimir Propi muinasjutumorfoloogia järgi. - Vaga vares. - Tartu, 1996. - Lk 5-14 . ill. - (Pro Folkloristica ; 4).

Arukask, Madis. - Nimekasutusest setu müüdilistes regilauludes. - Maa ja ilm. - Tar tu, 1997. - Lk 5-11. - (Pro Folkloristica ; 5). Arukask, Madis. - Religious syncretism in Setu runo songs. - Christian Folk Religion : Symposium : Tartu, October 1-4, 1997 : Abstracts. - Tartu: University of Tartu, 1997. - Lk 5.

Arukask, Madis. - Religious syncretism in Setu runo songs. - Papers Delivered at the Symposium Christian Folk Religion = Kristliku rahvausundi sümpoosioni materjale ; [1] -Tartu, 1999. - Lk 79-92. - (Studies in Folklore and Popular Religion ; 2).

Arukask, Madis. - Runo-songs, national epics and identity. - Congressus Nonus Internationalis Fenno-Ugristarum : 7.13.8.2000 Tartu : 3 : Summaria acroasium in sectionibus et symposiis factarum : Folkloristica & Ethnologia ; Litteratura ; Archaeologia & Anthropologia & Genetica. - Tartu, 2000. - Lk 369.

Arukask, Madis. – Runo-songs, Kalevipoeg and Peko in the questionon of national identity.– Lauri Honko (ed.) The Kalevala and the World’s Traditional Epics – Studia Fennica. Fokloristica 12. - Finnish Literature Society. Helsinki 2002. – Lk 420-432.

Arukask, Madis. - Setu lüroeepilise regilaulu stseenid. - Lohetapja. - Tartu, 1999. -Lk 5-9. - (Pro Folkloristica ; 6). –  Internetis: http://haldjas.folklore.ee/rl/pubte/ee/NT/Arukask.htm

Arukask, Madis. - Setu lüroeepiliste regilaulude eepilisest kihist. - Mäetagused. -1998.-Vol 8.-Lk 96-103. - Tartu, 1999.[Summary: The epic layer of lyroepic Setu runo songs. - Lk 141-142]. [Inernetis: http://www.folklore.ee/tagused/nr8/mreg.htm]

Arukask, Madis. - "Venna sõjalugu" : Laenulisus ja substraat. - Õdagumeresoomõ veeremaaq = Läänemeresoome perifeeriad : Konverents Kurgjärvel ; rehekuu 29.-31. 1998 - Võro: Võro Instituut. 1999. - Lk 251-262. - (Võrõ Instituudi Toimõtiseq ; 6). [Lühkühe: "Vele syalugu" : Kokkolainatus ja vana põhi. - Lk 262. - Sum mary: "Brother's War Song": Borrowing and substratum. - Lk 323-324].

Arukask, Madis : "Venna sõjalugu" vormeliteooria valguses ning setu lüroeepika ruumisüsteemis. Tartu 1998. Juhendaja: Ülo Valk. (Magistritöö MA 8, käsikiri TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetoolis.)

Arukask, Madis. - "Venna sõjalugu" ja inimmõtlemise muutlikkus : Setu lüroeepiline regilaul kui pideva distantseerumise ja muutumise dokument. - Kust tulid lood minule... : Artikleid regilaulu uurimise alalt 1990. aastatel. - Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2000.-Lk 57-121 : ill ;thv. [Summary The "Brothers War Tale" and the mutability of human thought : Setu lyroepical runo song as a documentary evidence of constant distancing and transformation. - Lk 335-337].

Blum, Jarno. - Lauluema Hemmo Mast (1900-1983) : [Efiimia Masti] / Juhen daja: I i a N i l k. - Õpilaste kodu-uurimistöid ; 19. - Tallinn. 1997. - Lk 68-76 : ill. - [Kuldna, Vello. - Väljavõte retsensioonist. - Lk 76]. [Summary: Folk singer Hemmo Mast. - Lk 134-135].

Enäjärvi-Haavio, Elsa : The Game of Rich and Poor. A Comparative Study in Traditional Singing Games. - Folklore Fellows Communications 100. - Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia, 1932. - 343 lk.

Hagu, Paul. - Anne Vabarna eepilise loomingu algus : [Setu rahvalaulik Anne Va barna (1877-1964)]. - Kust tulid lood minule... : Artikleid regilaulu uurimise alalt 1990. aastatel. -Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2000. - Lk 185-204 : ill; thv. [Summary: The beginning of Anne Vabama's epic creation. - Lk 340-343].

Hagu, Paul. - Anne Vabarna 120. sünnüpääväle mõtõldõh : [Setu rahvalaulik Anne Vabarna (1877-1964)].- Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 1998. aastaga pääle. - 9. ak. -[Võro]: Võro Keele ja Kultuuri Fond', 1997. - Lk 22-25.

Hagu, Paul, Eitav parallelism regivärsi stiilivõttena. - Eesti rahvaluule zanriprobleemid. /TRÜ Toim. 528/. Lk. 49-68. 1980:

Hagu, Paul. - Epic works of the Setu singer Anne Vabarna : ["Peko" jm A n n e V a b a r n a improvisatsioonid]. - Congressus Nonus Internationalis Fenno-Ugristarum : 7.- l 3.8.2000 Tartu ; 3 : Summaria acroasium in sectionibus et symposiis factarum : Folkloristica &. Ethnologia ; Litteratura ; Archaeologia & Anthropologia & Genetica. - Tartu, 2000. - Lk 371.

Hagu, Paul : Epic works of the Setu singer Anne Vabarna. – Lauri Honko (ed.) The Kalevala and the World’s Traditional Epics – Studia Fennica. Fokloristica 12. - Finnish Literature Society. Helsinki 2002.– Lk 433-463.

Hagu, Paul. - Jämmerbröllop hos setofolket: Motiven i brudens jämmersänger till by-flickorna. - Estnisk Etnologi : Folkelivsforskning i Estland. - København, 1994. - Lk 29-37 : ill. - (Nord Nytt; 56). [Summary: Setu wedding with laments : Motifs of laments presented to the village maiden. - Lk 123].

Hagu, Paul. - Lamenter's strategy in the performance of wedding laments. - ARV. Nordic Yearbook of Folklore -1995. - Vol 51. - Lk 115-124.

Hagu, Paul. - Poeesia eksam : Setu mõrsjaitkudest kõrvutuses läänemeresoomlaste põhjapoolsema itkutraditsiooniga. - Akadeemia. - 1995. - Vol 7. - Nr 11. - Lk 2262-2288 : ill.[Summary: Exam in poetry : Setu bridal laments in comparison with the la ment tradition of the northern Baltic Finns. - Lk 2427-2428 ; Editorial note. - Lk 2422].

Hagu, Paul. - Poeesia eksam : Setu mõrsjaitkudest kõrvutuses läänemeresoomlaste põhjapoolsema itkutraditsiooniga. - Tagasipöördumatus : Sõnad ja hääl. - Tartu, 2000. - Lk 199-227: ill. [Allikas: Akadeemia. - 1995. - Vol 7. - Nr 11].

Hagu, Paul. - Seto legendilauluq. - Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 1994. aastaga pääle. - 5. ak. - Võro ; Tarto: Võrovaimu Selc, 1993. - Lk 28-30. - Allk: Hago Paulj.

Hagu, Paul : Setu lauluema Miku Ode meenutuseks. - Keel ja Kirjandus 1990:4, 216-222.

Hagu, Paul : Setu lüroeepika geograafilisest levikust. - Dr. Jakob Hurda 150. sünniaastapäevale pühendatud ettekandekoosolek 22. aprillil 1989. a. - Tartu 1989, 5-8.

Hagu, Paul. - Setu mõrsjaitkude koht pulmarituaalis. - Tagasipöördumatus : Sõnad ja hääl. - Tartu, 2000. - Lk 75-122 : ill.

Hagu, Paul. - Strategy in Setu wedding laments. - Nordic-Celtic-Baltic Folklore Symposium : Non-Narrative Folk Poetry : May 20-25, 1993. - Copenhagen: University of Copenhagen, Department of Folklore ; Nordic Institute of Folklore, 1993. - Lk 19-20.

Hagu, Paul. - The possibilities and forms of transmission of the Setu runo-song tradi tion in modern family. - Family as the Tradition Carrier : Nordic-Baltic-Finno-Ugric Conference : Abstracts : Võsu, Estonia ; May 25-29, 1994. - Võsu, 1994. - Lk 16-18.

Hagu, Paul. - The possibilities to transmit the Setu runosong tradition in modern fa-milies. - The Family as the Tradition Carrier : Nordic-Baltic-Finno-Ugric Conference : Conference Proceedings; 2. - Tallinn, 1997. - Lk 37-41. - (NIF Publications ; 31:2).

- Lk 19-20.

Hagu, Paul : "Uba ja hernes" setu laulutraditsioonis. - Keel ja Kirjandus 1987:9, 544-557.

Hiiemäe, Mai : Loodus setu rahvalauludes. Tartu 1958. (Kursusetöö ST 90, käsikiri TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetoolis.)

Hurt, J. - /Die Volkslieder der Werro-Esten./ - Sitzungsberichte der Gelehrten Estnische Gesellschaft 1870, 31-32.

Joosep, Arnold : "Kalmuneiu" kontaminatsioonidest. Tartu 1976. (Kursusetöö ST 404, käsikiri TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetoolis.)

Jorro, Ingrid : Obinitsa töölaulud. Tartu 1979. (Kursusetöö ST 450, käsikiri TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetoolis.)

Kadajane, Tiiu : Setu pulmalaulud. Tartu 1982. (Diplomitöö DT 127, käsikiri TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetoolis.)

Kalkun, Andreas : Vaateid Anne Vabarna tekstidele. Usund ja sugupool. Tartu 2000. (Bakalaurusetöö DT 248, käsikiri TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetoolis.)

Kalkun, Andreas. - Anne Vabarna "Koolulaul" kui mäss. - Regilaulu keel ja poeetika : Konverents : 29.-30. novembril 2000 Eesti Kirjandusmuuseumis. - Tartu, 2000. - Lk 29-30.

Kalkun, Andreas. - Anne Vabarna “Koolulaul” kui mäss. – Regilaul – keel, muusika, poeetika. (Toim. Tiiu Jaago & Mari Sarv.) Tartu 2001, lk.333-347. [Summary: Anne Vabarna’s “Koolulaul” (“Death Song”) As Rebellion. P. 384-385].

Kalkun, Andreas. – Koolust kośaq ja liivast viinaq. Vabarna Anne mäss. – Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat I. 2000-2001.- Tartu 2002 – Lk.55-68.

Kalkun, Andreas : Maar´a ja Essu. Anne Vabarna kristlus. - Õdagumeresoomõ ütistüseq = Läänemeresoome ühendusteed: Konvõrentś Põlvan ; 26.-28. rehekuu 2000. - Võro: Võro Instituut', 2001. - Lk 47-62. - (Võro Insti tuudi Toimõnduseq ; l1). [Lühkühe: Maar´a ja Essu. Vabarna Anne kristlus. — Lk 62. - Summary: “Maar´a and Essu” & Anne Vabarna’s Christianity. – Lk. 124/5].

Kalkun, Andreas. - Mõistus ja tunded. Protestantlik ja ortodoksne Anne Vabarna tekstides. – Klaasmäel. (Pro Folkloristica VIII), (Toim. Mall Hiiemäe & Kanni Labi.) Tartu 2001, lk.45-65.

Kalkun, Andreas. - Sondsu Anna elulood. – Lemmeleht. – Tartu 2002. – Lk. 38-56. (Pro Folkloristica ; 9).

Kalkun, Andreas : Masohhism kui ideaal. "Jeesuse surm" ja " Neiu veri". Tartu 1999. (Seminaritöö ST 883, käsikiri TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetoolis.)

Kalkun, Andreas. - Masohhism kui ideaal : "Jeesuse surm" ja "Neiu veri". - Maa-alused. - Tartu, 2000. - Lk 13-25. - (Pro Folkloristica ; 7).

Kalkun, Andreas. – Vabarna Anne (21.12.1877 – 7. 12. 1964). - Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 2003. aastaga pääle. - 14. ak. - [Võro]: Võro Selts ; VKKF, 2002. - Lk 74-80.

Kalkun, Kalev : Onomatopöa setu rahvalaulus. Tartu 1970. (Kursusetöö ST 309, käsikiri TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetoolis.)

Kauksi, Ülle. - Orhveus ja Eurediike : Uba ja Hernes : [Vanakreeka ja setu rahvalaul]. - Kaika suvõülikuulõ kogomik; 1-8 : (1989-1996). - Võro: Võro Instituut, 1997. - Lk 46-51.

Keem, Hella : Jakob Hurda "Setukeste laulude" keelest. - Rahvaluulest. - Emakeele Seltsi Toimetised 21. - Tallinn 1987, 30-56. [Zusammenfassung: Über die Sprache in den "Setukesischen Liedern" von Jakob Hurt. Резюме: О языке "Песни сету" Якоба Хурта].

Keldrimägi, Pärja : Stereotüüpilised pöördumisvärsid setu rahvalauludes. Tartu 1967. (Kursusetöö ST 260, käsikiri TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetoolis.)

Kleimann, Kaja : Leigotamine. Laulu "Hobune kadunud" setu versiooni tüpoloogiline värsianalüüs. Tartu 1984. (Kursusetöö ST 605, käsikiri TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetoolis.)

Kleimann, Kaja : Setu leigotamine. Tartu 1985. (Diplomitöö DT 140, käsikiri TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetoolis.)

Kolk, Udo : Kontaminatsioonide tähendus J. Hurda "Setukeste lauludes". - Dr. Jakob Hurda 150. sünniaastapäevale pühendatud ettekandekoosolek 22. aprillil 1989. a. - Tartu 1989, 8-9.

Kolk, Udo: Setu surnuitkud. - Läänemeresoome filoloogia sümpoosion 1973. Teesid. - Tallinn 1973, 76-77.

Kolk, Udo : Setu suurlaulik Anne Vabarna. - Põlva rajoonis. Kodu-uurijate seminarkokkutulek 17.-20. augustini 1978. Artiklite kogumik. - Tallinn 1978, 220-222, ill.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold : Mittheilungen über Volkslieder bei den im Pleskauschen Gouvernement angesiedelten Esten, nebst einer Beilage mit Liederproben. - Verhandlungen der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 2:2. Dorpat 1848. Lk. 43-62.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold : Teateid rahvalauludest Pihkva kubermangus asuvate eestlaste juures. - Friedrich Reinhold Kreutzwald : Maailm ja mõnda. - Teosed [4]. - Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, 105-112. [Allikas: Fr. R. Kreutzwald : Mittheilungen über Volkslieder bei den im Pleskauschen Gouvernement angesiedelten Esten, nebst einer Beilage mit Liederproben. Verhandlungen der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 2:2. Dorpat 1848].

Kuus, Merje ; Pedjak, Kaili ; Vabarna, Jane ; Vabarna, Janar. - Kahe küla lugu : [Tonja ja Võpolsova küla ning setu rahvalaulik Anne Vabarna] / Juhendaja: Helle Kõlli.- Õpilaste kodu-uurimistöid ; 20. - Tallinn, 1998. - Lk 20-36. -[Maaring, Eva. - Väljavõte retsensioonist. - Lk 36].

Kuusi, Matti : “The bridge and the church” – an anti-church legend. – Finnish folkloristics 2. (ed. By Pentti Leino, Annikki Kaivola-Bregenhöj, Urpo Vento) –Helsinki 1974, s. 37-75. (Studia Fennica 18)

Kuutma, Kristin. - A quest for the Finno-Ugric primeval chant: Setu leelo and Saami joik as identity markers. - Congressus Nonus Internationalis Fenno-Ugristarum : 7.-13.8.2000 Tartu ; 3 : Summaria acroasium in sectionibus et symposiis factarum : Folkloristica & Ethnologia ; Litteratura ; Archaeologia & Anthropologia & Genetica. -Tartu, 2000.- Lk 51.

Lehestik, Lembit : Tänapäeva elu kujutamine setu rahvalauludes. Tartu 1974. (Kursusetöö ST 370, käsikiri TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetoolis.)

Leivo, Maeve : Värvid setu rahvalauludes. Tartu 1970. (Kursusetöö ST 274, käsikiri TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetoolis.)

Link, Ilme : Maie-laulu setu versioon. Tartu 1959. (Kursusetöö ST 117, käsikiri TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetoolis.)

Link, Ilme : "Maie laulu" setu versioon. Tartu 1960. (Diplomitöö DT 55, käsikiri TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetoolis.)

Mirov, Ruth : "Hobusemäng" Setus ja mujal. - Keelest ja rahvaluulest. - Emakeele Seltsi Aastaraamat

30.1984. - Tallinn 1986, 107-126.

/ Meyer. L. : Hurts Brief über pleskauestnische Volkslieder, gesammelt von Victor Stein./ - Sitzungsberichte der Gelehrten Estnische Gesellschaft 1875, 105-107.

Mirov, Ruth : Kandlekeeled: neli Jakob Hurda redigeeritud rahvalaulu. - Keel ja Kirjandus 1989:7, 417-427.

Mühlberg, Leili : Loodus setu rahvalauludes. Tartu 1958. (Kursusetöö ST 89, käsikiri TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetoolis.)

Nilbe, Sirje : Poeetilistest sünonüümidest setu regilaulus. - Sõnasõel. Uurimusi ja materjale eesti keele sõnavara alalt 4. - Tartu 1980, 8-14.

Ojaveer, Anu. - Setu lauluema Anne Vabarna : [1877-1964]. - Minevikumälestusi : Põlvamaa kodulookogumik - Põlva, 1998. - Lk 53-60 : ill.

Pannel, Heli : Saatse laulud. Tartu 1979. (Kursusetöö ST 494, käsikiri TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetoolis.)

Panov, Peter : Setude koht folkloorimaastikul. Tartu 1999. (Bakalaurusetöö DT 249, käsikiri TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetoolis.)

Pino, Veera. - Elukutseline tegevus - setu rahvalaulik (Darja Pisumaa, alias Hilana Taarka ~ Vasila Taarka) : [1856-1933]. - Keel ja Kirjandus. - 1994. - Vol 37. - Nr 2. - Lk 99-104 : ill ; thv 7.

Pino, Veera. - Hilana Taarka - lauluimä : [Darja Pisumaa ~ Hilana Taarka ~ Vasila Taarka (1856-1933)]. - Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 2001. aastaga pääle. - 12. ak. -[Võro]: Võro Selts ; VKKF, 2000. - Lk 20-24 : ill.

Pino, Veera. - Itk setu matusekombestikus. - Tagasipöördumatus : Sõnad ja hääl. -Tartu, 2000. - Lk 38-54.

Pino, Veera : Mat’o (Matrjona) Suuvere. - Kultuur ja Elu 1985:8, 34-38, ill.

Pino, Veera : Rahvalaulikut meenutades. Anne Vabarna 21. XII 1877-7. XII 1964. - Keel ja Kirjandus 1977:12, 745.

[Pino, Veera] = Пино В[ера] : О характере и содержании сетуских причитаний. – Проблемы изучения финно-угорского фольклора [: Всесоюзная конференция по проблемам изучения фольклора финно-угорских народов; 17-18 сентября 1969]. - Саранск: Мордовское книжное издательство, 1972, 193-202.

Päss, Elmar : Kalevala "laevapuu" Setus. - Eesti Kirjandus 1935:2, 61-67.

Pütsepp, Sirje : Ketruslaulud. Tartu 1980. (Diplomitöö DT 120, käsikiri TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetoolis.)

Raudsep, Loreida. - Hilana Taarka : [Setu rahvalaulik (1856-1933)]. - Eesti kirjarahva leksikon = Estnisches Schriftstellerlexikon. - Tallinn: Eesti Raamat, 1995. - Lk 118.- Allk: L. Raudsep.

Raudsep, Loreida. - Martina Irö : [Setu rahvalaulik Irina Luik (1866-1947)]. -Eesti kirjarahva leksikon = Estnisches Schriftstellerlexikon. - Tallinn: Eesti Raamat, 1995. - Lk 324-325 : ill. - Allk: L. R a u d s e p.

Raudsep, Loreida. - Miku Ode : [Setu rahvalaulik Jevdokia Kanniste (1864— 1924)]. - Eesti kirjarahva leksikon = Estnisches Schriftstellerlexikon. - Tallinn: Eesti Raamat, 1995. - Lk 342-343 : ill. - Allk: L. Raudsep.

Raudsep, Loreida. - Vabarn(a), Anne : [Setu rahvalaulik Anne Vabarna (1878-1964)]. - Eesti kirjarahva leksikon = Estnisches Schriftstellerlexikon. - Tallinn: Eesti Raamat, 1995.-Lk637.-Allk: L. Raudsep.

Resev, Arma : Muinasjutulaulud. Tartu 1962. (Kursusetöö ST 184, käsikiri TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetoolis.)

Räppo, Sirje : Mõrsja iseloomustus setu pulmalauludes. Tartu 1962. (Kursusetöö ST 185, käsikiri TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetoolis.)

Rüütel, Ingrid: Setu rahvalaulu kihistused ja etnokultuuriline taust. Ettekanne Kanada Soome-Ugri Seltsi (FUSAC/ACEFO) 6. konverentsil 4.-5. juunil 1988 Windsori ülikooli juures toimuva Kanada Õpetatud Seltsi Kongressi raames / Eesti NSV TA ühiskonnateaduste osakond. - Preprint KKI 53. - Tallinn 1988. 59 lk, noot.

Rüütel, Ingrid: Die Schichten des Volkslieds der Setukese und ihre etnokultureller Hintergründe. - Finnisch-Ugrische Forschungen. B. XLIX, - Helsinki 1990. - S. 85-128.

Rüütel, Ingrid : The Setu folk song in Finno-Ugric and Balto-Slavic context. - FUSAC’88 ACEFO: Proceedings of the Sixth Annual Meeting of the Finno-Ugric Studies Association of Canada, with a special session on the Folk Music of the Finno-Ugric Peoples. - Lanham; New York; London: University Press of America, 1989, 23-34, noot.

Salve, Kristi : "Mesilaste toomisest" ja setu rahvalaulude ühest struktuuri-tüübist. - Keelest ja rahvaluulest. - Emakeele Seltsi Aastaraamat 30.1984. - Tallinn 1986, 127-135.

Salve, Kristi. - Oh mu hiusta ilusata! Uskumus, tavand, kujund. - Sator. Artikleid usundi- ja kombeloost. - Tartu 1998, lk. 85-101.

Salve, Kristi. - Toone tare : Tähelepanekuid setu surnuitkude žanridevahelistest ja geo graafilistest seostest. - Tagasipöördumatus : Sõnad ja hääl. - Tartu, 2000. - Lk 55-72 : ill.[Allikas: Akadeemia. - 1993. - Vol 5. - Nr 12].

Salve, Kristi. - Toone tare : Tähelepanekuid setu surnuitkude žanridevahelistest ja geo graafilistest seostest. - Akadeemia. - 1993. - Vol 5. - Nr 12. - Lk 2605-2621. [Summary:Some notes on inter-genre and geographical relations of Setu laments. - Lk 2682-2683 ; Editorial note. - Lk 2676].

Sang, Joel : Kala ja kalapüügiga seotud sümboolika setu rahvalauludes. Tartu 1971. (Kursusetöö ST 331, käsikiri TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetoolis.)

Sarv, Vaike : Kujutelmad teispoolsusest setu surnuitkudes. - Etnograafia ja folkloor. Eesti Rahva Muuseumi XXXIV teaduskonverentsi teesid. Tartu, 14.-15. aprill 1992. a. - Tartu 1992, 24-25.

Sarv, Vaike : Olga Laanetu ja tema laulud. - Kultuur ja Elu 1984:7, 35-37, ill.

Sarv, Vaike : Omma laulu meil ladusa, omma ilo meil ilosa. - Emakeele lätteil 3. Kogumik VEKSA kolmanda kultuuriseminari materjale. - Tallinn: Perioodika, 1982, 29-35, noot.

[Sarv, Vaike] = Сарв Вайке : Сетуские похоронные причитания. - Симпозиум-79 по прибалтийско-финской филологии 22-24 мая 1979. Тезисы докладов = Itämerensuomalaisen filologian Symposiumi-79, 22.-24. toukokuuta 1979. Esitelmien tiivistelmät. - Петрозаводск 1979, 158-160.

Sarv, Vaike. - Setu lauluema Veera Pähnapuu = Setumaan lauluemo Veera Pähnapuu = Veera Pähnapuu - the folk singer from Setumaa = Исполнительница сетуских народных песенВера Пяхнапуу : [1916-1989]. - Sarv, Vaike : Veera Pähnapuu : Setu keste rahvalaule = Setukaisten kansanlauluja == Setu Folk Songs = Cemycкue народны e necнu. - Tampere, 1995. - Lk V-XII ; XV-XXIV : ill. - (TUTKIVI : Tampereen yliopiston Virtain kulttuurintutkimusaseman raportteja ; 5).

Schlüter. W. : Hinweis auf Dr. J. Hurts "Setukeste laulud". - Sitzungsberichte der Gelehrten Estnische Gesellschaft 1904, X-XII.

Schlüter. W. : Über Pastor J. Hurts "Gutachten" und die von ihm herausgegebenen "Setukeste laulud II". - Sitzungsberichte der Gelehrten Estnische Gesellschaft 1906, 28-32.

Seping, Raili : Setu mõrsjaitkud. Tartu 1969. (Kursusetöö ST 299, käsikiri TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetoolis.)

Seping, Raili : Setu surnuitkud. Tartu 1971. (Kursusetöö ST 321, käsikiri TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetoolis.)

Simm, Jaak : Kohanimesid J. Hurda "Setukeste lauludest". - Sõna ja nimi. Emakeele Seltsi Aastaraamat 23.1977. -Tallinn 1978, 65-69. [Резюме: Топонимы в антологии народных песен Якоба Хурта "Setukeste laulud"].

Tedre, Ülo; Saukas, Rein : Veel kaks keelt "Vanast kandlest" [: "Lemme-leht"; "Jeesuse sõit"]. - Keel ja Kirjandus 1987:6, 355-360.

Vabarna, Nadja : Setu lauluema Anne Vabarna. - Õpilaste kodu-uurimistöid 5. - Tallinn 1981, 64-76, ill.

Viidalepp, R[ichard] : Anne Vabarna 1877-1964. - Keel ja Kirjandus 1965:2, 122-124, ill.

Viidalepp, Richard : Virolainen runonlaulaja Anne Vabarna. - Kalevalaseuran vuosikirja 47. - Porvoo; Helsinki 1967, 177-183, ill.

Virtanen, Leea : Die Liedertradition der setukesischen Frauen. - Folklorica: Festschrift for Felix J. Oinas. Indiana University, Uralic and Altaic Series 141. - Bloomington, Indiana: Research Institute for Inner Asian Studies, 1982, 307-325.

Virtanen, Leea : Setukaiset kertovat lauluistaan. - Viron veräjät. Näkökulmia folkloreen. - SKS Tietolipas 105. - Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 1987, 161-194.

Virtanen, Leea : Setukaisnaisten lauluperinne. - Suomen Antropologi 6.1981:1, 29-40, ill. [Summary: The song tradition of the Setu women].

Virtanen, Leea : Suomalais-virolainen arvoitussarja. - Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia 282. - Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 1966. 148 lk.[Zusammenfassung: Über finnish-estnische Rätselreihen]. *Kuusi, Matti : Suomenlahti kansanperinteen mutaatiokynnyksenä. - Virittäjä 70.1966:4, 424-425.

Virtanen, Leea. - Singers on their songs : The act of singing as perceived by singers in the Setu region of Estonia today. - The Uses of Tradition : A Comparative Enquiry into the Nature, Uses and Functions of Oral Poetry in the Balkans, the Baltic, and Africa. -London: School of Slavonic and East European Studies, University of London ; Helsinki: Finnish Literature Society, 1994. - Lk 231-249. - (SSEES Occasional Papers ;26).

Virtanen, Leea : Tuomaanlaulun maailmankuva – Sampo ei sanoja puutu – Kalevalanseuran vuosikirja 54. – Porvoo 1974, lk. 501-519.

Virtanen, Leea. - Women's songs and reality. - Songs Beyond the Kalevala : Transformations of Oral Poetry. - Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 1994. - Lk 330-342 : ill. - (Studia Fennica : Folkloristica ; 2).

Väisänen, A[rmas] O[tto] : Setunmaan "lauluemojen" tilapäisrunoja. - Kalevalaseuran vuosikirja 3. - Porvoo 1923, 159-183, ill.

Väisänen, A[rmas] O[tto] : Seto lauluimä’ ja näide johustise’ laulu’. - Kodotulõ’. Seto lugõmiku II osa. Tartoh, 1924. Lk. 5-36.

Õim, Sirje : Loomariik setu rahvalauludes. Tartu 1965. (Diplomitöö DT 73, käsikiri TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetoolis.)

Tagasi Seto bibliograafia mano