Seto keele arõnguplaan
Olõki sais
Seto keele arõnguplaani kokkosäädmist vidi iist Seto Instituut ja kokkosäädjäst oll Seto Infoselts, projektijuhist oll Järvelilli Rein. Arõnguplaan om hinnang parhillatsõlõ seto keelele ja ettekaeminõ, õt midä saasi’ tetä’, õt seto kiil jääsi’ alalõ. S´ood arõnguplaani om vaia, õt seto keele kõnõlõja’, seto kultuuri ja rahva iist saisva asutusõ’ ni organisatsiooni’ olõsi’ süsteemselt läbi mõtõlnu’, õt mätseh saisuh om kiil ja tiiäsi’ midä keele alalõhoitmisõ jaos saat tetä’.
Arõnguplaani kokkosäädmisõ man omma’ olnu’ abis mitmõ’ tüürühmä’ (Kroonikogo, Seto Kongressi Vanõmbidõ Kogo, Setomaa oppaja’), tsihisäädmisõl om abist olnu’ 75 inemist, kiä’ anni’ uma’ vastusõ’ läbi veebiküsitlüse, üts-ütele arotamisõ’ omma’ olnu’ keeletiidläisiga’ (Koreiniku Kadri, Pargi Indrek, Pajusalu Karl). Arõnguplaani suurõmb ja tähtsämb arotus oll 28. detsembril 2021 Setomaa hariduskonverendsil Verskah. Arõnguplaani om hüäst kitnü’ Seto Kongressi Vanõmbidõ Kogo 30. jaanuaril 2022.
Seto keele arõnguplaanih olõ-i kattõ säntsidõ dokumente alalist jako: missiooni ja finantsplaani. Missioon piat andma vastusõ toolõ, minkjaost mi olõ olõmah. Seto’ ja seto kiil om olõmah ku üts põlinõ kultuur, kiä piä-i hindä olõmaholõmist põhjendama vai tõestama. Finantsplaani olõ-i s´oo arõnguplaani man selle, õt tämbä olõ-i seto keeleruum autonoomnõ, kindla rahastusõ ni organisatsiooniga’.
Seto keele arõnguplaani kokkosäädmisõl omma’ olnu’ suurõst toest kõik s´ooaoni’ kokko pant uurmistüü’, pall´o api om olnu’ 2013. aastagal kokko säet ELDIA uuringuaruandõst „Seto keel Eestis“ (Kadri Koreinik), edespidi kasutõt õnnõ lühendit ELDIA.
Setosit ni seto keele kõnõlõjidõ arvu olõ-i täpset tiidä’, meil omma’ õnnõ kaudsõ’ uuringu’, arvamisõ’ ja rahvaloenduisi andmõ’. Inemisi ni keelekõnõlõjidõ ülelugõmist om segänü’ setosidõ eläminõ katõh eri riigih ja amõtligu tunnustusõ puuduminõ seto keelele ni rahvalõ.
Ku võro ja seto kiil omma’ pia ütesugumatsõ’, om seto keele erälde keelenä saismisõ tugõvusõst seto hindätiidminõ, õigõusk, uma’ kombõ’ ja pall´o’ keele sotsiolingvistilisõlt vällä paistuva’ tõistmuudu hääldüse’ ja uma’ sõna’. Seto keelel om kol’ harro ja nä kõik omma’ veid´o eismuudu: põh´aseto, lõunõseto ja idaseto haro.
Seto’ omma’ suurõmbalt jaolt õigõuskligu’, a jumalateenistüisi peetäs setodõ põlitsõl maal eesti vai vinne keeleh.
Viimätsel Eesti rahvaloendusõl arvas 12549 inemist, õt nä mõistva’ seto kiilt. Välähpuul aoluulist Setomaad eläs inämb setosit ku Setomaal, a nä moodusta-i ütist kogokunda.
ELDIA uuring näüdäs, õt 62% Setomaa valla elänikest pei’ uma imäkeelest seto kiilt. Uuringu perrä tiiä-i poolõ’ Eestimaa seto keele kõnõlõja’, kas om olõmah määnegi’ asutus, kiä kand huult parhillatsõ ja tulõvigu seto keele iist. Tuu näütäs, õt seto keele alalõhoitmisõ ja edesiarõndamisõ tüüd olõ-i tett süsteemselt ja koordineeritült.
ELDIA uuringu perrä om seto kiil kodokiil, midä kõlbas kõnõlda’ umainemisiga’, mitteamõtliguh keelekasutusõh tutavah saisuh. Setomaa valla (ka edespite pututasõ’ kõik ELDIA uuringu numbri’ õnnõ Setomaa valla elänikkõ) inemisist 45,2% kõnõlõs seto kiilt kotoh, üts kolmandik naabriga’ ja 30,1% sugulaisiga’. Päämäne jago vastanuist näe-i seto keelel tüüturul määnestki väärtüst. Uuring näüdäs, õt internetikeelenä olõ-i seto kiil pruugitav: 60,9% pruugi-i kunagi seto kiilt internetih info otsmisõ jaos ja 17,8% usu-i, õt seto kiilt võit internetist löüdä’. 77,5% pruugi-i kunagi’ seto kiilt sotsiaalmeediah ja 73% saada-i kunagi’ setokeelitsit e-kirju. Vastavalt 15,1% ja 14% usu-s, õt sääne võimalus olõmahki’ om. Pia kõik vastanu’ arvsi’, õt olõ-i võimalik setokeelist blogi pitä’. Mõnõ’ ütsigu’ õnnõ kirotasõ’ seto keeleh paar vuuri nädälih, 80,3% kirota-i seto keeleh kunagi’. Pia kats kolmandikku ütli’, õt vanavanõmba’ ja vanõmba’ kõnõli’ näidega’ seto keeleh, a uma latsilõ anni’ seto kiilt edesi õnnõ üts neläs jago. Mitmõ’ ütli’, õt näil om häpe seto kiilt kõnõlda’.
Ku kõrvotsidõ pandõh eesti-, vinne- ja inglisõkeelidse’ keeletuutõ’, sis setokeelitsit om õks väiga’ veid´o.
Seto keele uurminõ ni tiidüs
Seto keelel omma’ kõik päämätse’ lõunõeesti keele joonõ’ (Pajusalu 2007). Aastagast 1970 om suurõmb jago õdagumeresoomõ keele ni aoluu ja keele jaotusõga’ tegelenü’ fennougristest arvamisõl, õt lõunõeesti keelekujo om peri tõõsõst hõimukeelest ku põh´aeesti kiil (Sammallahti 1977, Viitso 1985, Wiik 1995, 1996, Iva 2007, Kallio 2007, Pajusalu 2009). Seto kiilt saa jaka’ kolmõ murdõrühmä: põh´aseto, lõunõseto ja idaseto. Idaseto keeleh om suur vinne mõo, põh´aseto keeleh uma’ keeleuvvõndusõ’ ja’ lõunõseto keeleh om kõgõ inämbä lõunõeesti keele juuni ja tuu om kõgõ lähembäl võro keelele (Pajusalu 2009). Seto ja eesti kirjäkeele erinevüse’ lövvät õgalt keeletasandilt, a mõnõ’ seto keelele umadsõ’ joonõ’ omma’ erilitsõ’ õgal õdagumeresoomõ keelealal. Häälikidõ man om tõistmuudu kaashäälikidõ tukõv palatalisatsioon (k´auk´ ’käik’ ja ańd´ ’(ta) andis’), afrikaadi’ (tśura ’poiss’ ja küdźi ’(ta) küpsetas’), kõrisulghäälik (kasutadas mitmusõ edesi andmisõ jaos: kala’ ’kalad (pl.)’ ja baaba’ ’baabad’), sekundaarnõ sõnalõpulinõ h (k´ulh ’küll’ ja mõtõh ’mõte’), erinevä’ korgõ’ (y) ja keskkorgõ’ (õ) illabiaalsõtõ järgsilpe vokaali’ (sysar ’õde’ ja sõrm ’sõrm’) ni’ alal om ka’ vokaalharmoonia (pan-da’ ’panna’ – müv-vä’ ’müüa’, nõsõ-sõ’ ’tõusevad’ – elä-se’ ’elavad’). Seto keeleh om uvvõnduisi nii morfoloogiah (translatiivih käändelõpp om -st: suurõ-st mehe-st ’suureks meheks’) ku’ ka’ (morfo)süntaksih. Nii kasutõdas minevigu kesksõna tingvä kõnõviisi mitteminevigu tähendüseh (ku tä hummõn olnu’ kotoh ’kui ta oleks homme kodus’), ja eitüssõna või klitiseeru’: tulõ-i ’ei tule, tulõ-s ’ei tulnud’ (Mägiste 1977). Seto keeleh om ka’ mitusata sõnna, midä tõisih lõunaeesti keelekujodõh olõ-i (Mägiste 2007). Pääle kõõ tuu omma’ seto keeleh toimunu’ mitmõ’ lõunaeesti keele uvvõndusõ’, mia’ muutva’ seto keele tõistsugumatsõs tõisist õdagumeresoomõ keelist. Nii omma’ vana’ hääligumuutusõ’ nigu *kt > tt, nt kõtt ’kõht. NOM’ ja üte ’üks. GEN’; *ht > tt, nt kattõ ’kaks. PART’ ja vatt ’vaht. NOM’, diftongi ai kasutaminõ ei asõmõl mitmõh sõnah, nt hain ’hein. NOM’, ja saisma ’seisma’. Lõunõeesti, ka seto verbimorfoloogialõ tüüpilitsõlt ni erinevält põh´aeesti keelest jaotusõ’ verbi’ kattõ püürdkunda. Aktiivsõh konjugatsioonih olõ-i oleviguh ainsusõ 3. püürde vormõl lõppõ (kuuld ’kuuleb’, nõst ’tõstab’, hiit ’heidab’ ja kaib ’kaevab’). Mediaalsõh püürdkunnah esines püürdelõpp -s (pitsitäs ’pigistab’). Tõistõh õdagumeresoomõ keelih säänest erinevüst olõ-i. Niisamata omma’ nimisõnnu püürdmisõl tõistmuudu joonõ’, minka peri om seto kiil tõistmuudu ku eesti kiil. Vanaaolist illatiivi lõppu pruugitas seto keeleh niisama ku võro keeleh (kavvõndõhe ’kaugele’ ja lähkohe ’lähedale’) ni inessiivi lõpp om -h (kavvõh, lähkoh). Nimisõna mitmust märk nigu võro keelehki’ kõrisulghäälik (pedäjä’ ’männid’ ja ilosa’ ’ilusad’). Seto põhisõnavara om tüüpilitsõlt lõunõeestilinõ (Koponen 1998), nt hahk ’hall’, mõts ’mets’, siug ’rästik’, tsirk ’lind’ ja hähä’ ’pulmad’. Seto kõnõkeeleh om pall´o eesti ütitsest keelest lainat sõnnu. Erinevält võro keelest om seto keeleh hulga vinne lainsõnnu ja noid om inämb idaseto keeleh. Idaseto keele hääldüseh om ka’ suur vinne keele mõotus.
Seto keelest om kõnõlõma naat jo 19. saandi keskpaigah. Tuust om kirotanu’ J. Truusmann, O. Kallas ja J. Hurt. 1920.–1930. aastagil kor´ati Setomaalt suur sõnavarakogo. Appi võõdõti Setomaalt ja Setomaa lähkost peri tudengi’, nigu P. Voolaine, N. Remmel jt.
Seto morfoloogia edimätse’ ülekaemisõ’ panti kokko 1920.–1930. aastagil (Kask 1927; Meerits 1932). 1940. aastil säeti kokko suur ülekaeminõ Ton´a külä sõnavormistikõst (Veera Pino 1947). Mitmit ülekaemisi om kokko säet üliopilaisi puult ka’ ildaba (nt Nelke 1956; Paide 1969; Pille 1981; Nurk jt 1986).
Edimäne põh´aligumb muutõmorfoloogia tüü om Toomsalu Ülo raamat seto verbimorfoloogiast (1995). Kukki’ edimäne seto lausõtõ uurminõ om kirjä pant jo’ 1930. aastidõ edeotsah (Tikk 1932), pidi süntäksi uurmist kavva uutma. Seto lausõtasandi erijuuni om vahtsõlt naat uurma vahtsõl aastatuhandõl.
Seto grammatilistõst erijoonist tege ülekaemisõ Julius Mägiste uma seto murdõtekste raamadu sissejuhatusõh (Mägiste 1977), naid esitäs lühkolt ka’ eesti murrõtõ korgkooliopik (Pajusalu jt 2020) ja mõnõ’ opikirändüses mõtõld raamadu’ (nt Kalkun 1999).
Päält tõist ilmasõta kirotõdi Tarto ülikoolih mitu diplomitüüd seto häälikidõst, grammatikast ja sõnavarast. Kõgõ tähtsämbäs peetigi’ seto sõnavara uurmist, M. Must (1946; 2000) om uurnu’ põh´aligult vinne lainsõnnu seto murrakih.
Vahtsõst saie seto keelelidsõ eriperä uurminõ huu sisse 1990. aastagil, ku anti vällä edimädse’ süstemaatilidsõ’ uurmistüü’ fonoloogiast (Viitso 1990a; 1990b) ja morfoloogiast (Toomsalu 1995). Avaldõt om ka’ J. Mägiste seto sõnastik (Faster (toim) 2007) ja kaitstu’ magistritüü tuu kotsilõ, määne vaih om õdagu-, lõunõ- ja põh´aseto sõnavaral (Teder 2015). Viimätsenä and seto grammatikast ja sõnamoodustamisõst ülekaehusõ Hao Pauli ja Pajusalu Karli „Seto keele teejuht“ (2021).
Aastagast 2003 on Tarto ülikoolih opat ainõt „Lõunaeesti keel I” ja edesijoudnuilõ „Lõunaeesti keel II” 1,3 ECTS (European Credit Transfer and Accumulation System) ulatusõh. Kuuhtüüh Tarto ülikooli eesti ja üldkeeletiidüse instituudiga’ om Võro instituut avaldanu’ tiidüssar´a, minka kirotusõ’ kõnõlõsõ’ ka’ seto keele ni kultuuri probleemest. Tõõnõ välläannõh om Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringidõ keskusõ aastaraamat, koh om avaldõt kirjapandmisi seto keelest. Vällä om ant Setomaa kogoteosõ kats köüdet, edimäne luudusõ, tõõnõ vanõmbast aoluust. Õga kuu ilmus setokeeline aoleht Setomaa. 2010. aastagal asutõdi Seto Instituut, kiä’ om vällä andnu’ hulga setokeelist kirändüst ja uurmistöid, aastagal 2013 ka’ setokeelidse raamatusar´a „Seto kirävara”.
Seto keele norm
Eestih kasutasõ’ seto’ eesti kiräkeele standarti, a om ka’ proomit luvva’ seto keele jaos umma kiräkeele standarti. Võro instituudi iistvidämisõl tetti 1995. aastagal vahtsõnõ lõuõaeesti keele kiräkeele norm. Sääl kasutõdi uudissõnna „võro-seto kiil“ (vrd Eller 1999). Tämbätses olõ-i seto’ tuud uma keele standartis pidänü’. Nii tuldas õks tagasi 1904. aastagal kirja pant „Setukeste laulude“ kiräviise mano, a pall´o lihtsambah vormih.
Seto kiräkeele man om olnu’ kats suurõmbat vaiõlust. Edimäne om väiga’ pall´odõ keelekujodõ olõmaholo. Suurõmbah pildih saa kõnõlda’ kolmõst keelepiirkunnast: põh´aseto, lõunõseto ja idaseto keelepiirkunnast. Tõõnõ hädä om olnu’ seto keele hääldämisõ ülesmärkmisõga’ ja tähestikuga’.
Tämbätsel aol nõvva-i inämb kiäki’ seto keele jaos ütte „õigõt“ keelekuio kokkolepmist, oldas peri mõttõga’, õt „õgah taloh uma taar“. Tuu tähendäs, õt õga nulga keelekujo om „õigõ“. Selge om, õt tulõviguh jääse’ alalõ nuu’ keelekujo’, minka kirjapandjit ni kõnõlõiji om ja tulõ imämbä mano.
Paistus, õt tämbätses om kokkolepeh saad, midä näütäs ka’ seto kiräkeele õgapääväne pruukminõ ilma suurõmba tülüldä’. Kiräkeele välläkujonõmisõlõ om suurõs abis olnu’ setokeeline aoleht Setomaa, Seto instituudi ja kirästüse Seto Kiri ja tõisi puult vällä ant setokeeline kirändüs.
Seto keele normi valmissaaminõ võtt aigu, norm kujunõs vällä läbi keelepruukmisõ ni norm lupa erisugumaist kiräkeele pruukmist. Õga nulga uma kiil om „õigõ“ ja ka’ seto häälikidõ ülesmärkmisõ erinevä’ kuju’ omma’ lubat. Häälikidõ ülesmärkmisõ man om nätä’, õt „q“ tähe kasutamisõst loobutas, inäbä om tuu asõmal naat pandma üläkomma. Kõigi tõisi hääldüsmärke pandminõ järjest vähänes.
Keeleoppus
Tämbätsel aol eläs suurõmb jago setosit ja seto keele mõistjit välähpuul aoluulist Setomaad. Aastagast 2012 tegutsõs Talinah Seto Latsi Kuul Metsa Helve ja Laaneotsa Annela iistvidämisõl ja toimõtas ka’ kultuuriklubi Setoluu’ Tormi Piredi iistvidämisel. Setomaa valla koolõh olõ-i ainõoppust (pääle perimüskultuurioppusõ) seto keeleh. Verska latsiaiah om 2021. aastaga sügüsest üts setokeeline rühm. Setokeelist kooliharidust olõ-i kunagi’ olnu’. Aastagil 1970–1990 hoiji’ koolinuuri huvvi umakultuuri vasta eloh leelokoori’ ja kodo-uurminõ.
2007. aastagal nakas umakeelidse perimüsoppusõ võrgustigu luuminõ Setomaa Valdu Liidu iistvõtmisõl ja kohaligõ oppajidõ abiga’ Verska gümnaasiumih, Miktämäe, Meremäe ja Miss´o põhikoolih. Koolilatsilõ mõtõld perimüskultuuri ütidse’ ettevõtmisõ’ omma’ perimüsoppusõ päävä’ ja opik´augi’. Seto keeleh kirotõt kooliraamatist om koolõh tarvitusõl „Seto lugõmik” ja „Seto aabits” üteh oppajaraamaduga’. Seto perimüskultuuri teema’ omma’ plaanih ütte köütä’ ka’ ainõoppusõga’. Koolilatsi kokkosaamisi, perimüsoppajidõ tävvendoppust ja seto keeleh opimaterjalõ välläandmist kõrraldasõ’ Setomaa Liit ja Seto Instituut.
Põhikooli perimusoppusõ alos om ainõkava „Seto kiiĺ ja kultuur” (Jüriöö 2008), mia jagonõs kooliastmidõ perrä kolmõst kursusõst: setokeeline algopõ (I kooliastõ: 1.–3. kl), setokeeline kodolugu(II kooliastõ: 4.–6. kl) ja setokiil ja kultuur(III kooliastõ: 7.–9. kl). Viil om kokko säet „Setomaa pärimusõppe metoodiline kirjeldus ja ainekavad.“
Kooni’ 2021. aastaga keväjäni’ oll kolmõaastaganõ kuuhtüüprojekt – “Heritage teaching”, koh oll mitmit paarilisi Eesti (Setomaa Liit, Seto Instituut) ja Vinne poolõ päält (Petsere administratsioon ja nelli kuuli, Seto Etnokultuuriühing). Seto Instituudil oll siih ettevõtmisõh päämätsest ülesandõst vahtsit seto keele ja kultuuri oppamisõ materjalõ tetä’ ja vällä anda’. Kõik materjali’ omma’ Seto Instituudi kodolehel.
Perimüsoppusõ tunn koolih hoia-i kül’ tävveligult kiilt eloh, a õga koolilats saa tundma oppi’ umma perimüskultuuri. Keeleoppusõ jaos om vaest kõgõ suurõmb tugi setokeelitsest latsiaiarühmäst, a tuud näütäs aig.
Vannamuudu kiilt edesi anda-i, õt kotoh kõnõldas ja lats nakas eishindäst kõnõlõmma. Keele mõistminõ jätetäs latsilõ otsusta’, õt kas nä nakasõ’ seto kiilt opma vai naka-i. Tuuga’ tetäs latsi iist valik ar’ – olõ-õi vaia seto kiilt. Vaia olõs latsõvanõmbit panda’ huvtamma, õt lats valisi’ seto keele opmisõ. Verskah om kõrraldõt ka’ täüskasunuidõ seto keele kursuisi, a keele opjit om tulnu õnnõ paar inemist.
Oppõmaterjali’:
-
- Akadeemilitsõ Imäkeele Seldsi kokkosäet ,,Seto lugemik” (Seto lugõmik 1922) ja ,,Kodotulõ’: Seto lugõmiku II osa” (Kodotulõ’ 1924).
- Eesti- ja setokeeline „Seto kodu lugu”(Seto kodu … 1999).
- Põhikooli perimüsoppusõ ainõkava „Seto keel ja kultuur. Seto kiiĺ ja kultuur” (Jüriöö 2008).
- Miktämäe kooli oppaja Jüriöö Vello kokkosäet kesk- ni vanõmbidõ klassõ opiraamat „Seto lugõmik. Palakõsõ’ seto keeleh”(Jüriöö 2009). Raamat and ülekaehusõ umakeelitsest kirändüsest, kaasautori’ omma’ uma ao seto kultuuri- ni ütiskunnategeläse’ ja esindet om ka’ opilastöie paremba’ pala’.
- Aabitsakogo kokko säet „Seto aabits”(Seto aabits 2011). Aabits tutvustas seto kombit, pühhi, traditsioonilist ello.
- CD „Juttõ ja laulõ seto aabitsa mano”(Juttõ ja laulõ … 2014), kullõmismaterjal om peri Kirändüsmuuseumi kogodõst ja sisse om loet koolilatsi ni oppajidõ puult. Helüfaili’ saat kätte setoinstituut.ee lehelt.
- Aabidsa mano om tett tüüraamat ,,Tüüraamat oppajalõ seto aabitsa mano’’ (Tüüraamat … 2013). Tüüraamatuh om metoodilinõ materjal aabitsaoppusõst.
- Seto Latsi Kooli iihvidämisõl kokko pant tüüvihk ,,Seto keele tüüvihk’’ (Seto keele … 2019)
- Latsi aokirä „Täheke“ nelli setokeelist nummõrd (2018, 2019, 2020, 2021).
- Seto koolisõnastik 2020, minkast om alfabeetilinõ ja temaatilinõ variant (Reimann jt 2020a; Reimann jt 2020b).
- Seto grammatika ja sõnavara moodustumisõ ülekaehus „Seto keele teejuht“ (Hagu, Pajusalu 2021), raamaduh om seeh ka’ seto koolisõnastik, a raamat om inämbä mõtõld täüskasunuilõ keelehuvilistõlõ ni oppajilõ.
- „Setomaa kodolugu“ (Jüriöö 2021).
- „Tüülehti seto aabidsa mano” (2021).
- Kuuhtüüprojektiga’ ,,Seto-Suiti Renaissance’’ panni’ oppaja’ ni tiidläse 2014. aastagal kokko ainõoppajidõ abimaterjali ,,Seto käsitöö, muusika ja ajalugu koolitunnis.Kolm täiendatud ainekava Setomaa kooliõpetajatele. Seto käsitüü, muusika ja aolugu koolitunnih. Kolm tävvendet ainõkavva abis Setomaa koolioppajilõ”(Seto käsitöö … 2014).
Keelekasutusõ õigusruum ni institutsiooni’
Keeleküsümüs om olnu’ Eesti säädüsandligu ni poliitilitsõ konteksti tähtsä aspekt. Põhimõttõlitsõlt pias eesti keele põhisäädüslik kaitsõ laiõnõma ka’ seto keelele ku eesti keele piirkundligulõ erikujolõ, selle õt seto kiilt peetäs üteh eesti kiräkeele normi ja viibeldävä eesti keelega’ eesti keele osas. Seto kiil erines eesti keelest suurõstõ ja om olõmah ka’ seto kiräkiil, sis õgapääväeloh om rassõ seto kiilt eesti keele sisse panda’.
Eesti keelesäädüseh om seto kiilt man´ahudõt katõl vooril:
Paragrahv 3 Eesti keele staatus
(3) Riik toetas eesti keele piirkundlikõ erikujodõ (edespidi murdõkiil) kaitsmist, kasutamist ni arõndamist.
Paragrahv 4 Amõtlik ja avalik keelekasutus ni eesti kiräkeele norm
-
- Amõtlik keelekasutus om riigi amõtiasutuisi ja valitsusasutuisi hallatavidõ riigiasutuisi (edespite riigiasutus) ni kohalikõ umavalitsuisi amõtiasutuisi ja kohaligu umavalitsusõ amõtiasutuisi hallatavidõ asutuisi (edespite kohaligu umavalitsusõ asutus), notari, kohtutäütüri ja vandõtõlgi ni näide büroo vai muu avaligu haldusõ ülesandit täütmä volitõt asutusõ, kogo vai isiku dokumente, veebilehe, silte, viitu ja tiidäandmisi keelekasutus. Amõtlik keelekasutus piat vastama eesti kiräkeele normilõ. Murdõkeele põlitsõl kasutusalal või kiräkeele normi kohatsõlõ tekstile mano panda’ samasisulitsõ teksti vastavah murdõkeeleh.
Ku keelesäädüse paragrahv 3 ütles, õt Eesti riik toetas seto keele kaitsmist, kasutamist ni arõndamist, sis sama säädüse paragrahv 4 lupa amõtliguh keelekasutusõh õnnõ seto keele põlitsõl kasutusalal eestikeelitse teksti mano panda’ samasisulist teksti seto keeleh. Muuh jaoh om nõvvõt avaliguh kasutusõh eesti kiräkeele normilõ vastava eesti keele kasutaminõ. Säädüse mittetäütmisõ iist, tuu tähendäs eesti kiräkeele normilõ mittevastava keelekasutusõ iist om ette nätt eiski’ karistus.
Kokko om lepüt, õt seto keeleküsümüisi iist saisjast asutusõst om Seto Instituut. Tuujaost, õt Seto Instituut saasi’ keeleküsümüisiga’ tegeldä’, om vaia löüdä’ rahastus ni luvva’ instituudi mano keeleosakond.
Seto keele tunnustaminõ
Seto rahvas ja seto kiil om amõtligult tunnistõt Vinnemaa valitsusõ puult (https://docs.cntd.ru/document/901757631). Seto rahva esindäjä om valit rahvidõvahelitsõ, UNESCO kõrraldusõl toimuva põliskiili aastakümne 2022-2032 juhtkomiteehhe. Seto rahva esindäjä’ omma’ nimetet Soomõ-Ugri rahvidõ alalitsõ kuuhtüükogo liikmõs. Setomaa valla põhimäärüsega’ om seto kiil Setomaa volikogo amõtlik suulitsõ arotamisõ keeles eesti keele kõrval.
Seto leelo om kant UNESCO vaimsõ kultuuriperändi esindüsnimekirjä. Leelo om setodõlõ uma hindätiidmisõ nulgakivi, minkaga’ andas edesi umma kiilt ni perimüst.
Eesti valitsus olõ-i tunnistanu’ seto rahvast Eesti põlitsõs rahvas õga seto kiilt Eesti põlitsõs keeles. Setosit nimetä-i Euromosaic õga Euruupa Nõukogo, kiä pidä Euruupa regionaal- vai vähemüskiili harta andmõbaasi. Eestih tunstada-i seto kiilt amõtligult keeles.
Seto keelel olõ-i ISO 639 standardi perrä umma keelekoodi. Ku keelekoodi olõ-i, sis om väiga’ rassõ ja keerolinõ seto keele jaos vahtsidõ infotehnoloogilisi lahenduisi luuminõ. Ilma kokko lepit standardilda’ om keerolinõ tetä’ arvutiprogrammõ lokalisiirmist, subtiitridõ tõlkmist ja tõisi tõlkõtöid ni setokeelidse digitaalsõ materjali köütmist tõisi kiiliga’.
Seto keele elojoud
Visioon
SWOT analüüs
SETO KEELE TUGÕVUSÕ’
-
- Om olõmah seto keele kõnõlõja’
- Andas vällä setokeelist kirändüst, tetäs laulõ
- Om olõmah seto keele sõnaraamat ni andas vällä opmisõ kirändüst
- Seto keele vasta om huvi olõmah
- Kiilt saat oppi’ ku tahat
- Seto kiil and hindätiidmist, and võimalusõ olla’ erilinõ
- Seto kiil om Seto Kongressi puult tunnistõt umaette põliskiil
SETO KEELE NÕRKUSÕ’
-
- Seto kiilt kõnõlda-i inämb kotoh
- Noorõ’ mõista-i inämb seto kiilt
- Noortõl olõ-i motivatsiooni oppi’ seto kiilt
- Seto kiil olõ-i edimäne suhtlõmisõ kiil
- Seto kiilt om veid´o nätä’ avaligult (sildi’, tiatri’, internet, raadio, televisioon)
- Olõ-i setokeelist koolikohustust
- Seto kiil om segunõnu’ dominantkiiliga’ (eesti, vinne, võro)
- Olõ-i kokko lepüt seto kiräkiilt
- Seto kiil om eesti keelega’ väiga üttemuudu, mia tege eesti keele pääle ülemineki lihtsas
- Om häbü kõnõlda’ seto keeleh
SETO KEELE VÕIMALUSÕ’
-
- Seto ja Setomaa omma’ populaarsõ’
- Inämbä seto kiilt avaliguh roomih toetas seto keele pruukmist
- Om olõmah Setomaa vald
- Seto’ osalõsõ’ uma keelega’ UNESCO põliskiili aastakümne kõrraldamisõ man
- Seto kiil olõ-i keelet
- Vinnemaal omma’ seto’ tunnistõt uma keelega’ rahvas
- Eloh om seto leelo ni vanõmba’ hüä seto keelega’ inemisõ’, mia avitas kiilt
- Eesti ja Vinne riigil omma’ olõmah seto keele toetusprogrammi’
SETO KEELE OHO’
-
- Mi ümbre keeleruum om mäntsehki’ tõõsõh keeleh (eesti, vinne, inglise)
- Seto kiilt olõ-i elolitsõlt vaia
- Koolih opata-i latsi seto keeleh ni seto kiilt
- Eesti ni vinne kiil andva’ inemisilõ eelise eloh edenemisõs
- Seto kiil olõ-i Eestih tunnistõt umaette põlitsõs keeles, seto keelel olõ-i rahvusvahelist keelekoodi
- Eesti kiil om pall´oh seto keele muudu
- Seto keele kõnõlõji om veit´ost jäänü’
Arõnguvõimalusõ’
Tulõnõvalt iihpuul tuudu analüüsist või vällä tuvva’ nelli kõgõ mõosampa seto keele alalhoitmisõ–arõndamisõ tiid.
-
- Kasutõh seto keele üldist populaarsust ni toetusprogrammõ om vaia suurõnda’ seto keele osakaalu avaliguh roomih, kirändüseh, kunstih, muusikah, ametliguh kasutusõh
- Setomaa vald saa olla’ seto keele alalhoitmisõ iistvidäjä
- Seto keele osalisõlt tunnistamisõlt om vaia edesi minnä’ tävveligu riikligu ni rahvidõvaihõlitsõ tunnistamisõni’
- Keele alalhoitmisõ jaos omma’ kõgõ tähtsämbä’ tegevüse’ latsilõ ja latsiga’
Tegevüskava
Keele standardisiirminõ
Õgal talol uma taar – olõ-i vaia ütte “õigõt” seto kiräkiilt. Häälikidõ märkmisõl suurõmb vabadus ni kirota’ nii veid´o märke ku saat. Kiräkeele määräs kiräkeele kasutus: aoleht Setomaa, kirändüs. Säält tulõ vällä, õt suurõh jaoh om ar’ jätet q tähe kasutaminõ kõrisulghääligu märkmisõs ni kasutadas ni vähä hääldüsmärke ku saa, õt lausõ mõtõht arvusaadavalt edesi anda’.
| Tegevüs | Võimalik Elloviijä |
| Seto kiräkeele ortograafianormi’ jättä’ kinnitämäldä’. Õigõkiräh või olla’ suur vabadus, koni’ kujonõs kiräkeele kasutusõ perrä vällä päämäne norm. | Keele tarvitaja’, Seto Instituut, Seto Kongress |
| Seto keele ülesmärkmisõst tarvta’ ladina tähti ja eesti kiräkeele normi nii pall´o ku saat. | Keele tarvitaja’, Seto Instituut, Seto Kongress |
Keelekasutus õgapäävä eloh
Seto kiilt om avaliguh roomih õks viil veid´o nätä’, tuuperäst omma’ vajaligu’ kõik ettevõtmisõ’, mia’ toova’ seto keele inämb avalikku ruumi, internetti, amõtikiilde, muusikahe, filmi, televiisorihe.
| Tegevüs | Võimalik Elloviijä |
| Luvva’ inämbä setokeelitsit raadiosaatit, tõisi saatit ja podcastõ levitämisõst televisioonih, raadioh ja internetih. | Keele tarvitaja, Seto Instituut, Seto Kongress, Seto Infoselts, Setu Kultuuri Fond |
| Setokeelitsidõ uudistõsaatidõ kasvataminõ raadioh, televisioonih, internetih. | Keele tarvitaja, Seto Instituut, Seto Kongress |
| Luvva’ mano huvtavva setokeelist välireklaami. Tetä’ mano silte nii Setomaal ku suurõmbih liinuh, minga’ jouda’ setokeelitsidõ ütlemisiga’ inemisi süämehe. | Seto Kongress, Setomaa vald, Setomaa Turism |
| Tugõda’ seto keele tarvitamist poodih, kohviguh, turupääl, tõisih Setomaa avalikõh kotustõh. | Seto Kongress, Setomaa vald |
| Luvva’ inämbä setokeelitsit veebilehti | Seto keele tarvitaja, Seto Kongress, Setomaa vald |
| Inämp kirändüst seto keeleh, nii latsiraamatit ku vahtsõt loomingut. | Seto Instituut, seto keele tarvitaja, Seto Infoselts, Setu Kultuuri Fond |
| Jumalateenistüse’ kõrralda’ seto keeleh. | Kogodusõ’, Seto Kongress |
| Setomaa asutustõh ja ettevõttih pruuki’ inämbä setokeelitsit silte. | Setomaa vald, Setomaa asutusõ’ ja ettevõttõ’ |
| Jutussidõ-õdagidõ kõrraldaminõ (klubidõh, internetih, tsõõrõh jne) kõrraldaminõ | Seto Instituut, seto keele tarvitaja, Seto Kongress, Setomaa raamatukogu’, kultuuriasutusõ’, haridusasutusõ’ ja muuseum |
| Kõrralda’ setokeelitsit jutuvõistluisi, tõisi luumisvõistluisi. | Setomaa raamatukogu’, kultuuriasutusõ’, haridusasutusõ’ ja muuseum, aoleht Setomaa ja Seto Instituut |
| Setokeelidse youtube kanali seto meedia arõndaminõ ja tävvendäminõ uudistõ ni muu audiovisuaalsõ loominguga’. Niisamata tõisi sotsiaalmeedia keskkundõhe seto kanali tegeminõ. | Seto keele tarvitaja, Seto Kongress, Seto Infoselts |
| Setokeelidse’ mõoisiku’ sotsiaalmeediahe: tik-tok, instagram jne. | Setomaa nuursootska iihvidämisõl Setomaa kooli’, Seto Latsi Kuul, seto keele tarvitaja, Setomaa Turism |
| Helülitsõ seto sõnastigu vällätüütäminõ. | Seto Instituut kuuh partneritõga’ (ülikooli’ ja teadus- ja mäluasutusõ’) |
Kodokiil
Kodokeelest nakas pääle keele mõistminõ vai tõõsõlõ imäkeelele üleminek. Nii om kodokiil keele tulõvigu kotsilt kõgõ tähtsämb indikaator. Setokeelidse kodokeele jao suurõndamisõ jaos om vaia löüdä’ motivatsioon ja tuud suurõmbast saia’. Setokeelidse kodokeelega’ perrit pias erilitsõlt tunnustama ni motiviirmä. Vaia om tiidä’ saia’ setokeelitsidõ perridõ arv.
| Tegevüs | Võimalik Elloviijä |
| Latsiga’ om vaia kõnõlda’ seto keeleh. | Keele tarvitaja’, Seto Instituut, Seto Kongress |
| Julgusta’ nuuri seto keeleh kõnõlõma ni kirotama, kittä’, a tohi-i laita’ essümisõ peräst. | Seto keele tarvitaja, Seto Kongress, Seto Instituut, |
| Löüdä’ ni appi võtta’ „seto vanaimä’“ ja „seto vanaesä’“, inemisõ’, kiä’ mõistva’ höste seto kiilt ja omma’ valmi’ aigu viitmä võõridõ latsiga’ umah kotoh vai kohki’ asutusõh. | Setomaa vald, Setomaa haridusasutusõ’, noortõkeskusõ’ |
| Ja koolih ar’ proomit vahend om sääne: kirota’ vällä suur jago seto sõnno ja kotoh panda’ nä sainu pääle, pikäpääle jääse’ sõna’ miilde. | Seto keele tarvitaja, |
| Latsõ’ tulõ üteh võtta setokeelitsihe kuuholõmisilõ. | Seto keele tarvitaja, |
| Setokeeline pereh, kogokund, sõpruskund tulõ avvu sisse nõsta’, tetä’ nuist seriaal vai määnegi’ positiivnõ lugu vai meediakajastus. | Seto keele tarvitaja, Seto Kongress, aoleht Setomaa |
| Tetä’ viil inämbä seto keelepäivi – näütüsest üts päiv kuuh, nädälih jne. | Seto Instituut, Seto Kongress, Setomaa vald, Setomaa haridusasutusõ’, noortõkeskusõ’ |
| Viimätsidõ hüvvi keelekõnõlõjidõ sõnavarra ni keelekasutust om vaia lindistä’, päämätselt kodokeele kõnõlõmist. | Seto Instituut kuuh partneritõga’ (ülikooli’ ja teadus- ja mäluasutusõ’) |
| Setokeelitsidõ latsiga’ perridõ otsminõ ja tugõminõ. | Keele tarvitaja, Seto Instituut, Seto Kongress, Setomaa vald |
Keeleoppus
Seto keele oppajidõ projektipõhinõ rahastaminõ om halv, selle, õt oppaja’ piat tegemä umma tüüd väikomba raha iist ni as´aajaminõ om keerolitsõmb ja koolijuhi kontrolli alt välähpuul.
Parhillanõ keeleoppus anna-i seto keele mõistmist. Seto kiilt olõs vaia algastmõh opada’ 2 tunni nädälih, nii ka’ põhikooli astmõh. Gümnaasiumi kõigi klassõ pääle valikkursusõna (35 tunni) seto kiil, lubada’ ka’ alla 5 latsõga’ kursust. Haridussüsteemi om vaia tuvva’ mano ainõoppus seto keeleh. Keeleoppusõ man om kõgõ tähtsämb innekuuli haridus – setokeeline latsiaid. Hüä keeleoppusõ jaos om vaia koolita’ oppaji ni mano tetä’ opikirändüst.
| Tegevüs | võimalik Elloviijä |
| 1. Jo latsiaiah piäsi’ olõma üle seto valla uma keele oppus! | Seto keele tarvitaja’, Seto Kongress, Setomaa vald, Setomaa haridusasutusõ’ |
| Setokeeline huvitegevüs kuuli mano tetä’. | Keele tarvitaja’, Setomaa haridusasutusõ’, noortõkeskusõ’ |
| Setomaa kuuli tuvva’ sisse setokeeline ainõoppus. | Setomaa vald, Setomaa haridusasutusõ’ |
| Seto kiilt kõnõlõvidõ latsi tunnustaminõ, seto keele võistluisi ja olümpiaadõ kõrraldaminõ. | Setomaa vald, Setomaa haridusasutusõ’ |
| Veebipõhitsõ setokeelitse opiprogrammi ni mänge tegeminõ. | Seto Instituut, Setomaa haridusasutusõ’ |
| Seto kiil panda’ amõtligust oppõainõst Setomaa koolõh. I kooliastmõh olgu’ seto kiil valikainõs kooliprogrammi õgalõ klassiastmõlõ. Niisamata põhikoolih. Gümnaasiumih pakku’ kõigi klassõ pääle valikkursusõna (35 tunni) seto kiilt, lubada’ ka’ alla 5 latsõga kursust. | Setomaa vald, Setomaa haridusasutusõ’ |
| Setomaa kooli’ tuvva’ setokeelidse meedia, sotsiaalmeedia luumisõ mano. Laskõ’ latsil tetä’ intervjuusit seto keele kõnõlõjidõga’. | Setomaa haridusasutusõ’ |
| Setokeelitsidõ keelelaagridõ kõrraldaminõ, kohe võõdas latsi nii Setomaa vallast ku välästpuult valda | Seto Instituut, seto keele tarvitaja, Seto Kongress, Setomaa haridusasutusõ’ |
| Tetä’ lastõvanõmbilõ erälde seto keele oppus – pühäpääväkuul. | Erinevä’ MTÜ’ ni klubi’ |
| Välähpuul Setomaa valda luvva’ seto latsi kuulõ. | Seto keele tarvitaja, Seto Kongress ja tõõsõ’ |
| Luvva’ mano opimaterjalõ. Opjilõ om vaia algastmõ ja põhiastmõ oppõraamatit. Sinnä’ mano tüüvihka ni tõisi abivahendit. Viil ka’ lühifilmi’ jne. | Põhitegijist koolioppajaist tüürühm, Setomaa haridusasutusõ’, Seto Instituut kuuh ülikooli ni tiidüsasutustõga’ |
| Vaia imäkeelist keeletiidläisi ja oppaji, vaia nuid koolita’. | Seto Instituut kuuh ülikooli ni tiidüsasutustõga’ |
| Seto keele oppajilõ massa’ suurõmbat palka. | Setomaa vald, Setomaa haridusasutusõ’ |
Keelekasutusõ õigusruum ni institutsiooni’
Eesti riigi tasandil om kõgõ tähtsämp seto keele tunnustaminõ keelenä ja tuust tulõnõva säädüsruumi ni eelarvõpoliitika kehtestäminõ. Kotusõpääl om Setomaa vallavalitsusõl kõgõ suurõmb kaal seto keele toetamisõl, tunnustamisõl, edendämisõl. Seto Instituut piat saama keele hoitmisõ pääkõrraldajas, tuujaos om tarvilik suurõmb rahastus ja vajalik personal tüühü. Rahvaloendusõl om vaia saia’ seto erälde rahvas ja seto kiil erälde keeles, õt olõsi’ ülekaeminõ mi rahva ja keele saisukõrrast.
| Tegevüs | võimalik Elloviijä |
| Seto Instituut piat olõma tuu asutus, kiä tegeles seto keele hoitmisõ, arõndamisõ ni seto keele aladsõ tiidüsega’ ja nõvvo andmisõga’. | Seto Instituut kuuhtüüh ministeeriumõga’ |
| Seto keelega’ tegelemisõ jaos piat Seto Instituudi mano luuma keeleosakunna ja ametihe säädmä vähembält üte inemisõ, kiä tegeles keeleküsümüisiga’. | Seto Instituut kuuhtüüh ministeeriumõga’ |
| Vallaamõtnikõ tüülevõtmisõl piat seto keele mõistminõ andma eelise. | Setomaa vald |
| Setomaa valla veebileht tetä’ setokeelitses. | Setomaa vald |
| Seto kiil Setomaa valla tõõsõst keeles. | Seto Kongress, Setomaa vald, Setomaa haridusasutusõ’ |
| Eesti rahvaloendusõl piat seto’ ja seto keele mõistja’ üle lugõma ni rahvastikuregistrih kohatsõ kirje tegemä. | Seto Kongress, Setomaa vald |
| Setomaa valla puult sisse säädä’ preemia’, lisataso’ seto keele mõistmisõ ni oppamisõ iist. | Setomaa vald |
| Löüdä’ Eesti valitsusõlt rahalist tukõ seto keelepoliitiga elloviimisõs ni pitä’ tuu jaos läbikõnõlõmisi. | Setomaa Liit |
Seto keele tunnustaminõ, keelekood
Seto rahvas ja seto kiil om amõtligult tunnistõt Vinnemaa valitsusõ puult. Seto rahva esindäjä om valit rahvidõvaihõlitsõ, UNESCO kõrraldusõl toimuva põliskiili aastakümne 2022-2032 juhtkomiteehhe. Seto rahva esindäjä’ omma’ nimetet Soomõ-Ugri rahvidõ alalitsõ kuuhtüükogo liikmõs. Setomaa valla põhimäärüsega’ om seto kiil Setomaa volikogo amõtligus suulitsõ arotlusõ keeles eesti keele kõrval.
Seto leelo om kant UNESCO vaimsõ kultuuriperändi esindüsnimekirjä. Leelo om setodõlõ uma hindätiidmisõ nulgakivi, minkaga’ andas edesi umma kiilt ja perimüst.
Eesti valitsus olõ-i tunnistanu’ seto rahvast Eestih põlisrahvas õga seto kiilt Eestih põliskeeles. Setosit nimetä-i Euromosaic õga Euruupa Nõukogo, kiä’ pidä Euruupa regionaal- vai vähemüskiili harta andmõbaasi. Eestih tunnstada-i seto kiilt amõtligult keeles.
Seto keelel olõ-i ISO 639 standardi perrä umma keelekoodi. Keelekoodi puuduminõ tege väiga’ rassõst ja keerolitsõs seto keele jaos vahtsidõ infotehnoloogilisi lahenduisi luumisõ. Ilma kokko lepitü standardilda’ om rassõ tetä’ arvudiprogrammõ lokalisiirmist, subtiitridõ tõlkmist ja tõisi tõlkmisi ni setokeelidse digitaalsõ materjali köütmist tõisi kiiliga’.
| Tegevüs | võimalik Elloviijä |
| Alosta’ internetih setokeelidse keeleruumi luumisõga’. | Keele tarvitaja’, Seto Instituut, Seto Kongress, Setomaa vald, Seto Infoselts |
| Anda’ seto keelele Setomaa vallah suurõmb amõtlik tähendüs. | Seto Kongress, Setomaa vald |
| Taotlõda’ seto keelele ISO 639 standardi perrä uma keelekood. | Seto Instituut, Seto Kongress, Setomaa vald, Seto Infoselts |
| Piat saavutama seto keele tunnustamisõ Eesti valitsusõ puult Eestimaa põliskeeles. | Seto Kongress |
Perräkaeminõ
Seto keele arõnguplaani elloviiminõ taht saia’ perräkaemist ni edesi arotamist. Arõnguplaani ülekaeminõ võisi’ tulla’ viie aastaga peräst, aastagal 2026. Nii, ku om seto kogokunna seeh kokko lepüt, om seto keele iist saisvast asutusõst Seto Instituut kinka iistvidämisõl sündügu’ ka’ käeholõva arõnguplaani täütmisõ perräkaeminõ ni vahtsõ arõnguplaani tegeminõ.
Kasutõt lätte’
Elektroonilisõ’ välläandõ’:
Reimann, N., Hoidmets, I., Kambrimäe, E., Ziugand, P. (koost) 2020a. Seto koolisõnastik. Eesti-seto. www.setoinstituut.ee/download/vaike-eesti-seto-koolisonastik-tahestikuline/.
Reimann, N., Hoidmets, I., Kambrimäe, E., Ziugand, P. (koost.
) 2020b. Seto koolisõnastik. Eesti-seto teemade kaupa. www.setoinstituut.ee/download/vaike-eesti-seto-koolisonastik-teemavaldkondade-kaupa/.
Tüülehti seto aabidsa mano 2021. www.setoinstituut.ee/download/seto-aabitsa-toolehed/.
Kirändüs:
Hagu, P., Pajusalu, K. 2021. Seto keele teejuht. Värska.
Iva, S. 2007. Võru kirjakeele sõnamuutmissüsteem. (Dissertationes Philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis, 20.) Tartu.
Jüriöö, V. (koost) 2009. Seto lugõmik. Palakõsõ seto keeleh. [Obinitsa].
Kalkun, A. 1999. Seto kiil´. – Seto kodu lugu. Tõravere, 8–14.
Kallio, P. 2007. Kantasuomen konsonanttihistoriaa. – Sámit, sánit, sátnehámit. Riepmočála Pekka Sammallahtii miessemánu 21. beaivve 2007. (Mémoires de la Société Finno-Ugrienne, 253.) Helsinki, 229–249.
Kask, A. 1927. Murdekogumisreisult Setumaal. – Eesti Keel, 6: 8, 211–219.
Kodotulõ՚ 1924 = Kodotulõ՚: Seto lugõmiku II osa. (Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused, XI.) Tartoh, 1924.
Koreinik, K. 2015. Setu keel: ELDIA uuringu lühikokkuvõte. Tartu.
Meerits, J. 1932. Setu verbi pöördelõpud. Tartu. (Tartu Ülikooli eesti murrete ja sugulaskeelte arhiiv.)
Must, M. 1946. Vene laensõnad Setu murdes. Diplomitöö. Tartu. (Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut.)
Must, M. 2000. Vene laensõnad eesti murretes. Tallinn.
Mägiste, J. 1977. Setukaistekstejä. (Suomalais-Ugrilaisen Seuran Toimituksia, 159.) Helsinki.
Mägiste, J. 2007. Seto sõnastik. Toim M. Faster. Võru.
Nelke, L. 1956. Märkmeid mõningate sõnatüüpide kohta Setu murdes. Pankjavitsa k/n piirkonnas. Tartu. (Tartu Ülikooli eesti murrete ja sugulaskeelte arhiiv.)
Nurk, M., Lebrecht, Ü., Leppik, H. 1986. Morfoloogilist materjali Setu põhjaosast. Noomen. Tartu. (Tartu Ülikooli eesti murrete ja sugulaskeelte arhiiv.)
Paide, V. 1969. Murdematerjali küsitluskava alusel Setust (Raakva nurgast). Tartu. (Tartu Ülikooli eesti murrete ja sugulaskeelte arhiiv.)
Pille, V. 1981. Morfoloogiamaterjali Setu murraku lõunaosast. Tartu. (Tartu Ülikooli eesti murrete ja sugulaskeelte arhiiv.)
Pino, V. 1947. Morfoloogiline ülevaade Setust. Noomen. Verb. Tallinn. (Eesti Keele Instituudi eesti murrete ja soome-ugri keelte arhiiv.)
Teder, K. 2015. Kolme setu murraku sõnavara. Magistritöö. Tartu. (Tartu Ülikooli eesti ja üldise keeleteaduse instituut.)
(dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/46883/Teder_2015.pdf)
Tikk, E. 1932. Predikaatverbi asend setu murdes. Tartu. (Tartu Ülikooli eesti murrete ja sugulaskeelte arhiiv.)
Toomsalu, Ü. 1995. Setu verbi grammatika ja sõnastikud. Tallinn.
Saar, E., Hagu, P., Käsi, I., Leivo, M., Pook, H., Pajusalu, K. 2020. Seto eripäraste sõnade sõnaraamat. Toim E. Saar, J. Viikberg. Tartu–Tallinn. (http://www.eki.ee/dict/setoeri/)
Sammallahti, P. 1977. Suomalaisten esihistorian kysymyksiä. – Virittäjä, 2, 119–136.
Seto aabits 2011 =Hõrna Aarõ, Kauksi Ülle, Lillmaa Terje, Reimanni Nele, Riitsaarõ Evar. Seto aabits.[Obinitsa], 2011.
Seto keele … 2019 = Seto Latsi Kooli latsõ’ ja vanõmba’ (koost) Seto keele tüüvihk. 2019.
Seto käsitöö … 2014 = Seto käsitöö, muusika ja ajalugu koolitunnis.Kolm täiendatud ainekava Setomaa kooliõpetajatele. Seto käsitüü, muusika ja aolugu koolitunnih. Kolm tävvendet ainõkavva abis Setomaa koolioppajilõ (koost. ajaloo, käsitöö- ja muusikaõpetuse töörühmad). [Värska], 2014.
Seto lugõmik 1922 = Seto lugõmik. I osa. (Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused, VI) Tartoh, 1922.
Viitso, T.-R. 1990a. Stress and Quantity in North Setu (South Estonian). – Linguistica Uralica, 81–88.
Viitso, T.-R. 1990b. Vowels and Consonants in North Setu (South Estonian). – Linguistica Uralica, 161–172.
Viitso, T.-R. 1985. Läänemeresoome murdeliigenduse põhijooned. – Keel ja Kirjandus, 28: 7, 399–404.
Wiik, K. 1996. P6hja-Euroopa rahvaste ja keelte piiritolu kiisimusi. Keel ja Kirjandus 9: 581-589.
Tsõõrik (CD-plaat) /
Juttõ ja laulõ … 2014 = Juttõ ja laulõ seto aabitsa mano (koost. Tartu Ülikooli multimeedia talitus). Tartu, 2014. http://www.setoinstituut.ee/jutto-ja-laulo-seto-aabitsa-mano/.